/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/09/23/3373131t1hcfe1.jpg)
Rootsikeelne Soome ajaleht Vasabladet kirjutab esimese päästjana Estonia katastroofipaigale jõudnud Juho Ala-Lahtist, kes senini suhtleb õnnetusest päästetutega.
Vasabladet: esimene Estonia päästja suhtleb pääsenutega praeguseni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõni päev tagasi külastas Juho Ala-Lahti Estonia huku kohta esimest korda pärast 1994. aastat,» kirjutab Vasabladet. «Pole palju päästjaid ja õnnetuse asjaosalisi, kes on kohtunud inimestega, kelle nad on päästnud. Ala-Lahti on erand. Muu hulgas peab ta ühendust ühe päästetud naisega Eestist ja käib igal Estonia huku aastapäeval Tallinnas ega ole kahe aastakümne jooksul enda sidemeid läbi lõiganud.»
Helikopteril esimese päästjana kohale jõudnud Ala-Lahti töötas esimesed kaks tundi ainukese päästjana, seejuures ei jõudnud ta kokku lugeda, kas päästetuid oli 20 või 30, enne kui nad Turusse tankima lendasid. Katastroofipaika naasis ta juba koos teise päästjaga, kirjutab Vasabladet. «Meil oli lühike briifing, siis pakkisime asjad helikopterisse ja lendasime minema,» meenutas Ala-Lahti Vasabladetile. «Seal ma siis olin koos kahe piloodi ja kahe mehhaanikuga kell 2.35 öösel.»
Lähedal asunud parvlaevad Silja Europa, Viking Line'i Mariella ja Silja Symphony olid juba kohal, kuid ei saanud eriti millegagi aidata. Silja Europal õnnestus pardale saada üks uppumisohus olnud inimene ja Mariellal veel mõned, kirjutab väljaanne. Tuule tugevus oli 20 meetrit sekundis ja lained kõrged. Liiatigi sadas lörtsi, mis muutis prožektorid kasutuks.
«Me pidime laskuma helikopteriga nii madalale kui võimalik, muidu oleks rootorite tekitatud tuul kõik päästeparved kummuli keeranud. Aga see oli ohtlik, sest üksikud lained olid väga kõrged,» rääkis kummiülikonnas vees töötanud Ala-Lahti Vasabladetile ja lisas, et helikopteris olevad mehhaanikud ei näinud teda poole ajast.
«Vees olevatel ohvritel polnud mingit lootust. Isegi kui neil olid päästevestid seljas, uppusid nad lainetes. Parvedes olid läbisegi elusad ja surnud. Ühed olid alajahtunud, teised vedelesid täiesti tahtejõuetult. Nad olid apaatsed. Osad inimesed sulguvad sellistes olukordades endasse ja kaotavad igasuguse tegutsemisvõime,» märkis Ala-Lahti.