/nginx/o/2013/09/05/2160675t1h6428.jpg)
Viitseadmirali ja kunagise piirivalveameti juhi ja Eesti Vabaerakonda kuuluva Tarmo Kõutsi sõnul tuleb viivitamatult taasta Eesti piirivalve võimekus, mille puudumine on põhjustanud julgeoleku vaakumi piiritsoonis.
Kõuts: piirivalve tuleb taastada iseseisva organisatsioonina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Puht isiklikel motiividel ettevõetud politsei ja piirivalve liitmise protsess on viinud piirivalvamise riigifunktsiooni realiteedi kadumiseni ja on kaasa toonud sadade väljaõpetatud piirivalve spetsialistide, sealhulgas ohvitseride ja allohvitseride lahkumise. Sellest tulenevalt on meil tekkinud piiritsoonis julgeoleku vaakum, kuna inimesi on jäänud vähemaks ja valdkonnale ei ole pööratud küllaldast tähelepanu,» ütles Kõuts.
Tema hinnangul tuleks piirivalve taastada kiiresti iseseisva organisatsioonina. «Näen kohesest vajadust piirivalve tugevdamiseks Ida-Virumaal ja Eesti kagupiirkonnas. Samuti piirivalve organisatsiooni taastamist iseseisva organisatsioonina koos paramilitaarse staatusega. Vaja on taastada piirivalve sõjaaja ülesannetega, piirivalve ohvitserkonna ja allohvitserkonna ning samuti varustuse ja relvastusega,» märkis Kõuts.
«Piirivalve olukord on pidevalt halvenenud, juba 2000. aastate alguses ei olnud ametipalgad seal enam konkurentsivõimelised, ja paljud piirivalvurid läksid ära parematele jahimaadele, samas kui järelkasv oli olematu,» lisas vabaerakonna juhatuse liige Märt Meesak.
Meesaku hinnangul süvendas seda olukorda veelgi Narva-Jõesuu piirivalve õppekeskus likvideerimine 2005. aastal, mis peatas ka uute piirivalvurite pealetuleku. «Nende otsuste tulemused on täna selgelt näha nii piirivalve prestiiži puudumises, madalas võimekuses kui ka väljaehitamata infrastruktuuris, mis on paljuski ka valede poliitiliste otsuste tagajärg. Meie julgeoleku huvides tulnuks piirirajatised korrasta ja mehitada sõltumata sellest, kas tegemist on ajutise piiriga või mitte. Iseenesest ei saa ju riigipiiri ka ajutiselt kaitsmata jätta ja jääda ootama seda, mida Moskvas piirileppe asjus otsustatakse,» ütles Meesak.