/nginx/o/2014/09/23/3372975t1h73da.jpg)
Valitsus saatis riigikogusse õppetoetuste- ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu, mille järgi saaksid toetust tudengid, kelle perel on just viimasel ajal majanduslik olukord ootamatult halvenenud.
Ootamatult vaesunud tudengid võivad varsti toetust saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eritoetust, mida üliõpilased saaksid lisaks põhitoetusele, saaks eelnõu kohaselt taotleda riigiportaali eesti.ee kaudu.
Eelnõuga kavandatava vajaduspõhise eritoetuse suurus on 135 eurot ja seda on võimalik taotleda kaks korda aastas.
«Tudengil peab olema võimalus saada toetust ka siis, kui majanduslik olukord on halvenenud sedavõrd järsult, et see registrites ei kajastu,» põhjendas ettepanekut haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.
«Sellisel juhul on kõige mõistlikum tuua taotlusprotsess üliõpilasele võimalikult lähedale ehk ülikooli,» sõnas minister Ossinovski haridus- ja teadusministeeriumi pressiosakonna vahendusel.
Eelnõuga kavandatava vajaduspõhise eritoetuse taotlusi hakkavad menetlema õppeasutused, kellel on võimalik küsida üliõpilaselt lisadokumente.
Õppeasutus saab eritoetuse jaotamisel võtta arvesse seda, kui üks lapsevanem on loobunud oma last toetamast, või on lapsevanem või mõni teine tudengi pereliige jäänud ootamatult töötuks või kaotanud töövõime.
Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle sissetulek ületas registriandmete järgi vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel sissetuleku ülempiiri, kuid kelle majanduslik olukord on ootamatult halvenenud.
Eelnõu kohaselt saaksid vajaduspõhist õppetoetust kõik täiskoormusel õppivad ehk õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses täitvad tudengid.
Praegu on vajaduspõhist õppetoetust võimalik saada ainult tudengitel, kes täidavad õppekava normkoormusel ehk 100 protsendi ulatuses.
See tähendab, et ühel semestril mõne punkti saamata jäämisel võib üliõpilane jääda õppetoetusest ilma.
Alanud semestri esimese kolme nädala jooksul on saanud 3073 üliõpilast jaatava vastuse vajaduspõhise õppetoetuse taotlusele.
Taotlust saab esitada kogu semestri vältel, toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust.
Kui taotluse esitamisel tekib probleeme, võib küsida abi e-posti aadressil oppetoetused@hm.ee.
Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem rakendus eelmisel sügisel kõrgkooli sisse astunud üliõpilastele.
Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna eelmise kalendriaasta sissetulekust. Toetuse suurus on:
220 eurot, kui sissetulek pereliikme kohta oli väiksem kui 74,75 eurot;
135 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku 74,76-149,50 eurot;
75 eurot, kui sissetulek oli vahemikus 149,51-299 eurot.
Enne 2013. aastat sisse astunud tudengitele jääb kuni 2015/2016. õppeaastani ehk õpingute nominaalaja lõpuni kehtima endine toetussüsteem.
Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise tingimustega saab täpsemalt tutvuda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel.
Lisaks vajaduspõhisele õppetoetusele on tudengitel võimalik taotleda stipendiume, mis on mõeldud väga heade õppetulemuste premeerimiseks ja riigile olulistel erialadel õppijate lisatoetamiseks, samuti erivajadustega üliõpilaste ja vanemliku hoolitsuseta kasvanud üliõpilaste toetamiseks. Täpsem info riiklike stipendiumite kohta on ministeeriumi kodulehel ja sihtasutuse Archimedes kodulehel.