:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2014/04/17/2966038t1hb1b4.jpg)
Valitsus kiitis täna heaks tuleva aasta riigieelarve eelnõu, milles on kaitsekulude maht ligikaudu 2,05 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Eesti kulutab tuleval aastal riigikaitsele 2,05 protsenti SKTst
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Taavi Rõivas ütles täna pressikonverentsil, et valitsus leppis riigieelarve juures ühe esimese asjana kokku, et kaitsekuludele 2 protsenti SKTst lisanduvad eelarves vastuvõtva riigi toetuse kulud ehk Eestisse tulevate liitlaste üksuste võõrustamise kulud.
«Kaitsekulud saavad olema järgmisel aastal ligikaudu 2,05 protsenti SKTst ja see annab palju võimalusi Eesti kaitsevõime suurendamiseks,» lausus Rõivas.
Kaitseminister Sven Mikseri sõnul on Eesti kaitse-eelarve järgmisel aastal 412 miljonit eurot, tänavuses eelarves on kaitsekulud 384 miljonit.
Järgmisel aastal toimub Eestis ajaloo suurim kaitseväe õppus Siil, millel osaleb umbes 12 000 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast, samuti liitlaste üksused. Suurõppusel saavutab täisvõimsuse 1. jalaväebrigaad. Õppustel osalejate varustamiseks on riigieelarves ette nähtud 44 miljonit eurot. Mikseri sõnul ei ole see raha vaid ühekordne kulu õppuse läbiviimiseks, kuna varustus jääb üksuste kasutusse ka edaspidi. «See 44-miljonit eurot on järgmise aasta suurim kaitseinvesteering,» märkis Mikser.
Samuti jätkab Eesti järgmisel aastal oma kaitsevõimekuse arendamisse. Kavas on investeeringud kolmanda põlvkonna Javelini tankitõrjesüsteemidesse, samuti jätkub jalaväe lahingumasinate CV9035 hange.
Märkimisväärsed investeeringud lähevad ka Ämari lennubaasi arendamisse. «Lõpetame tuleval aastal Ämari täppismaandumisradari projekti ja hangime täiendavat tehnikat. Eesti investeering tuleval aastal ka üldiselt oma radarivõrgu arendamisse. Kavas on lõpule viia Kellavere radari moderniseerimine, et tagada hea pilt sellest, mis toimub meie õhuruumis,» lausus Mikser.
Investeeringud on ette nähtud ka Nursipalu harjutusvälja teeninduskeskusele ja miinisadamale.
Kaitseministri sõnul kehtib järgmise aasta riigieelarves põhimõte, et kaitseväe personalikulud ei ületa kolmandikku kaitsekulude kogumahust.
«Aastaks 2017 jõuame NATO tippkohtumisel kokku lepitud põhimõtte täitmiseni, et 20 protsenti kaitsekuludest läheb võime arendusteks, moderniseerimiseks ja reageerimisvõime arendamiseks. Eesti on hästi kaitstud ja saab hästi kaitstud ka tulevatel aastatel,» ütles Mikser.