Andres Kraas: kontrollimatu kontrolljoon

Andres Kraas Foto: Erakogu

Idapiiril, eriti selle kirdeosas, valitseb korralagedus ning enese­õigustuse asemel peaks mõni poliitik tehtud prohmakate eest vastutuse võtma, kirjutab publitsist Andres Kraas (IRL).

Pärast Eston Kohvri juhtumit väitsid nii peaminister, siseminister kui ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor, et Eesti idapiir peab kindlalt ning muretsemiseks pole vähimatki põhjust. Mulle meenutas selline avaldus mõneti Brežnevi-aegset TASSi teadaannet selle kohta, kuidas Nõukogude Liit on ainus, kes tagab kõigi rahvaste vabaduse ja võrdsuse ning rahu kogu maailmas.

Paraku tundusid sellised väited lapsikud ja avalikkusele puru silma ajamisena ning otsustasin minna olukorraga kohapeale tutvuma. 10. septembri hommikul sõitsime koos sõbraga Tallinnast Vasknarva külla, kust Narva jõgi Peipsi järvest oma alguse saab. Edasi liikusime mööda jõekallast Jaama külla ning sealt Permiskülla ja Kuningakülla. Seal lõppes inimasustus, edasi teed enam ei läinud ja algas Puhatu soostik. Metsateid pidi pöördusime tagasi Vasknarva-Illuka maanteele ning jätkasime liikumist Jõhvi-Narva suunas. Mida me siis oma matkal nägime? Pilt oli rabav igas mõttes. Kõigepealt hingematvalt kaunis loodus, mis pärines otsekui vene kunstniku Ivan Šiškini maalidelt. Puudu olid ainult kolm karu, kuid needki võisid metsast iga hetk välja astuda. Aeg oli otsekui seisma jäänud – kogu idüll, koos metsiku looduse ja uniste vene küladega Eesti-poolsel kaldal, meenutas täiega 19. sajandi Venemaad. Kõigis neljas külas rippusid bussipeatustes venekeelsed reklaamid, milles pakuti elanikele satelliittelevisiooni paketti, mis koosnes ainult Venemaa telekanalitest.