Paet: varjupaika võiks anda eelkõige Eestiga seotud ukrainlastele

Ukraina põgenikud Foto: SCANPIX

Välisminister Urmas Paeti sõnul võiks Eesti anda ajutist kaitset eelkõige nendele Ukrainast tulnud asüülitaotlejatele, kellel on Eestis pereliikmed või lähedasi tuttavaid.

Paet ütles Postimehele, et asüülitaotlejatega tegeleb Eestis siseministeeriumi haldusalasse kuuluv politsei- ja piirivalveamet, kuid tema kui kodaniku seisukoht on, et inimlikust seisukohast lähtudes võiks anda ajutiselt Eestis olemise võimalust Eestiga isiklikku sidet omavatele inimestele.

Paet märkis, et rahvusvaheliste põgenikeorganisatsioonide seisukoha järgi ei ole sõjas ja vägivallas kogu Ukraina, mis tähendab, et inimesi on võimalik paigutada Ida-Ukrainast ümber riigi teistesse piirkondadesse.

«Tegemist ei ole klassikalise põgenike olukorraga nagu mõnede teiste riikide puhul, kus vägivallast ja sõjast on haaratud kogu maa. Ukrainas täna õnneks nii ei ole. On Ida-Ukraina piirkond, kus on täiesti põhjendatud inimeste aitamine sealt lahkumiseks, aga esimene võimalus peaks kindlasti olema see, et paigutatakse ümber Ukraina riigi sees. Mida on ka tehtud,» lausus välisminister.

Paet lisas, et Eesti on Ukraina põgenike aitamiseks ka ÜRO põgenikeorganisatsioonile rahalist abi  andnud. Juuli keskel eraldas välisministeerium toetab ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametile (UNHCR) Ida-Ukrainast pärit pagulaste toetuseks 70 000 eurot.

President Toomas Hendrik Ilves kutsus täna leidma kiiret lahendust nendele Ukrainast pärit põgenikele, kellel on Eestiga seos. «Need sõja jalgu jäänud inimesed vajavad abi. Sise- ja välisministeerium peaksid omavahelises koostöös leidma - ja kiiresti - lahendused neile põgenikele, kel on Eestiga seos,» kirjutas Ilves oma Facebooki lehel.

Riigipea sõnul tuleks unustada bürokraatia ja õigustused, miks midagi teha ei saa ning leida võimalus aitamiseks. «Inimlikkust, palun,» märkis Ilves.