Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

KILBI JA MÕÕGAGA. SAJANDEID HILJEM

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hoobid igast suunast: mõõgahoope pidid rüütlid ohtralt taluma.
Hoobid igast suunast: mõõgahoope pidid rüütlid ohtralt taluma. Foto: Albert Truuväärt

Öeldakse, et heal lapsel on mitu nime. Nii saabki raudrüü selga tõmbamise järel Vladimirist Hartman ja Jaanist Barbar. Siis nüpeldatakse üksteist päev otsa mõõkadega, kuni tõmmatakse taas jalga teksapüksid ja ollakse sõbrad edasi.

Kui Tallinnast Tartu poole sõites umbes 30. kilomeetril paremale keerata, võid esimese hooga arvata, et sõitsid ajas tagasi. Tegelikult oled jõudnud ühte iidsesse ja salapärasesse kohta Kose vallas, Pirita jõe kaldal. See muistse atmosfääriga koht kannab nime Viikingite küla.

Muidu võib seda Tallinna külje all peituvat muinaseesti külakest pidada kohaks, kuhu põgeneda tänapäeva kiirest elutempost ja leida veidike meelerahu, ent paar nädalat tagasi olid viikingite külalistel närvid pingul nagu kandlekeeled.

Märksõnad

Tagasi üles