/nginx/o/2010/07/27/409249t1hf72b.jpg)
Kui reidide ja puhumistega on suudetud vähendada liiklussurmi, siis miks mitte suunata politseinikud lauskontrolli tegema ka randadesse, leiab
poliitik Andres Anvelt.
Tellijale
Anvelt saadaks korrakaitsjad rannalisi kontrollima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagine kõrge politseiametnik ja nüüdne Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna esimees Anvelt kirjutab tänase Postimehe arvamusloos, et veekogu, nagu autogi, on kõrgendatud ohu allikas.
«Seetõttu on sarnased ka paljud ohutusabinõud, nagu vetteminek kaine peaga, laste puhul kohustuslik turvavarustus ja palju muud, mis lubavad tunduvalt suurendada turvalisust «kuuma ilma hüve» ehk suplusvõimaluse kasutamisel,» märgib ta.
Eile puhus Tallinnas Stroomi rannas jahe meretuul ja soe õhk oli 14-kraadise merevee aurama pannud. Rannas peesitanud Erlend Kleimann rüüpas aga plekkpurgist õlut ja nautis läbi uduvine paistvat sooja päikest.
«See on siis ju lauspiirang ja kontroll juba, kui põlvpükstes politseinikud sind iga nurga peal varitsevad,» ütles ta Anvelti ideest kuuldes. «Hea küll, paneme siia kümme politseinikku, aga mis see aitab, ega siis siin suures rannas uputa,» lisas ta.
See on ka Anvelti plaan, et nädalavahetuseti võiks randades korraldada kõik-puhuvad-reide. Seda aga mitte suuremates randades, kus kontroll alkoholimüügi üle parem, vaid väiksemates randades üle Eesti.
Samuti eile Stroomi rannas päikest nautinud Ljudmilla Lokai leidis aga, et Anvelti ideel on jumet.
«Kontrollida tuleks tõesti neid, kes siia randa jooma tulevad,» leidis ta, ent lisas, et mõõdukas koguses lahja alkoholi joomine on siiski kuumal suvepäeval mõistetav. «Aga nendega, kes terve päev rannas kanget alkoholi tarbivad, võiks ikka midagi ette võtta.»
Turvaettevõtte G4S Eesti juhatuse esimees ja Eesti Ujumisliidu juhatuse liige Andrus Ossip leidis oma möödunud nädalal Õhtulehes ilmunud arvamusloos, et iga veekogu äärde valvet panna ei saa ja sel pole ka mõtet – Eestis on 1200 järve ja veehoidlat, lisaks veel kruusaaugud ja tiigid koduõuedes.
«Kohustusliku kursuse raames õpetatakse gümnaasiumis rahvatantse, kuid ujumine [on] justkui vaene sugulane,» kirjutas Ossip.
Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna politseimajor Margus Kotteri sõnul tähendaks ainuüksi järelevalvega uppumissurmade ära hoidmine iga ujumiskoha mehitamist. «See oleks aga isegi olemasoleva ressursi kahekordistamise juures võimatu,» ütles ta.
Ka praegu on Kotteri sõnul politsei randades jõudumööda korda tagamas, kuid seda eelkõige seal, kus rahvast on rohkem. Tänavune suvi aga näitab, et purjus peaga ujuja saab liigagi tihti kõige karmima võimaliku «karistuse» – ta upub.
«Igaüks võib siin mõelda, et kui raskes joobes vette läinud inimest ei ole tagasi hoidnud hirm uppuda, siis kas seda mõju avaldaks teadmine, et keegi on sellise teo eest trahvi saanud,» rääkis Kotter. Seetõttu võib tema sõnul eeldada, et ka alkoholi tarvitanud rannaliste trahvimine ei pruugi uppumissurmasid ära hoida.
Eeskirjad
• Alkoholi võib rannas tarbida plekk- ja plastikanumatest siis, kui rannas on alkohoolsete jookide lahtise müügi luba.
• Rannas joobeseisundis viibimine on keelatud, kui see solvab inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet.
• Rannas tohivad eelkooliealised lapsed alasti ringi joosta.
Allikas: PM
KOMMENTAAR