/nginx/o/2012/06/09/1157516t1h4214.jpg)
Šotimaa iseseisvusreferendumil polnud kumbki valik justkui hea ega halb, mõlemad tulemused on poolikud lahendused, leiab TTÜ professor Rainer Kattel.
Kattel: Šotimaa referendumil polnud kumbki valik hea ega halb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegemist oli kummalise referendumiga, kus kumbki valik polnud justkui hea ega ka halb: ühest küljest oli valida, kas jääda edasi imperiaalse riigikorralduse võrdlemisi vildakasse süsteemi või poolik iseseisvus (nt rahapoliitilises mõttes),» kommenteeris TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Rainer Kattel.
«Seetõttu oli referendum paljuski hinnang nii Briti kui ka Euroopa viimase aja kasinusmeetmetele keskendunud poliitikale. Siit tõenäoliselt ka need paljud poolthääled,» arvas ta.
Katteli hinnangul viitab poolthäälte rohkus sellele, et ilma tulemusteta see referendum ei jää: «Tõenäoliselt on ees ootamas päris suured «konstitutsioonilised» muudatused ning ilmselt ulatub selle referendumi kaja ka järgmistesse parlamendivalimistesse. Samuti tähendavad rohked poolthääled seda, et iseseisvus jääb päevapoliitikasse olulise küsimusena edasi.»
«See on ilmselt ka laiemas Euroopa poliitika mõistes oluline sõnum: seni kuni Euroopa ei suuda pakkuda föderaalriigina valijatele tugevat identiteeti, jääb kohalik tasand alati oluliseks identiteedi allikaks,» märkis Kattel.