/nginx/o/2014/04/27/2989158t1h4575.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves kinnitas, et uskus 25 aastat tagasi Francis Fukuyama mõtet nagu oleks demokraatia idee võitnud, kuid nüüd oleme jõudnud rahvusvahelistes suhetes ajajärku, milles ta poleks tahtnud kunagi elada.
Ilves: meie suurim vaenlane nii idas kui ka Euroopa südames on äärmuslus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti riigipea esines täna koos president Putini endise majandusnõuniku, nüüdse Cato Instituudi vanemteaduri Andrei Illarionovi ja Freedom House’i presidendi David J. Krameriga XIX Avatud Ühiskonna Foorumi paneelis «Pehme jõu kunst: poliitiline hetkeolukord ja pinged Lääne ja Venemaa vahel», vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.
Euroopa julgeolekuarhitektuur, mis toetus nii Helsingi lõppaktile kui ka Pariisi hartale, on Venemaa agressiooni järel Ukrainas kokku varisenud, tõdes president Ilves, kelle sõnul on demokraatlik Lääs oma reageerimises olnud aeglane.
Euroopa Liidus on probleemiks vajadus reageerida ühtselt, ent on riike, kes majanduslikel põhjustel tahaksid sanktsioonidega oodata, et olgu-olgu, aga las me enne teenime natuke raha, rääkis president Ilves.
Ta tunnistas, et teda paneb muretsema äärmuste ja neonatslike liikumiste mõju kasv Euroopas: «Meie suurim vaenlane nii idas kui ka Euroopa südames on äärmuslus.»
Vastates küsimusele, kas ta usub, et NATO tuleks Eestile sõjalise kallaletungi korral appi, vastas president Ilves: «Loomulikult. Kui NATO ei järgiks üks kord artikkel 5 põhimõtet, siis NATO-enam ei usutaks ning see laguneks. Ja seda teavad kõik NATO liikmed.»