Matemaatikaeksami tulemused lõid edetabeli tipu sassi

Matemaatika kohustuslikku eksamit tegi üle riigi pealt kaheksa tuhande abituriendi. Foto: Ants Liigus

Tänavused matemaatikaeksami tulemused tõid välja eliitkoolide ebaühtlase taseme, sest esimest korda kohustuslikust eksamist polnud selles nõrgemaid õpilasi enam võimalik kooli tulemuste kunstlikuks parandamiseks eemal hoida.

«Oleme harjunud nägema teatud kindlaid koole edetabeli otsas. Tänavu läks edetabel kirjumaks, koolid rohkem segamini,» lausus haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Ain Tõnisson. «Minu meelest on see väga hea, sest mõni aasta tagasi oli eksamitel seda probleemi, et osale õpilastele piirati ligipääsu mingitele eksamitele. Nüüd saame matemaatika eksami tulemuste põhjal teha järeldusi, mis tuginevad heale baasile, kus pole kallutatust sees.» 

Kui eelmistel aastatel on matemaatikaeksamit teinud umbes 30 protsenti õpilastest, siis nüüd pidid seda tegema kõik õpilased, valides kas kitsa või laia eksami. «See tähendab, et saime pildi kõikide õpilaste teadmiste kohta,» märkis Tõnisson.

Tulemused räägivad enda eest. Täna Innove avaldatud andmete põhjal sooritasid kitsa matemaatika eksami kõige paremini Narva humanitaargümnaasiumi noored, kes said keskmiseks 86,4 punkti.  Teisele kohale tuli Saaremaa ühisgümnaasium 74,5 punktiga ning kolmandale Tallinna prantsuse lütseum 72,8-punktise keskmisega. Hugo Treffneri gümnaasiumis saadi keskmiseks 65,8 ning Rocca al Mare koolis 61,3 punkti.

Need eksamitegijad, kes olid kooli varem lõpetanud, tegid loovat mõtlemist eeldava ülesande oluliselt paremini kui need, kes tulid koolipingist.

Laia matemaatika eksami tulemused tõid aga esile päris üllatava esikolmiku: esimeseks tõusis Kolga keskkool 88,0 punktiga, teiseks Vinni-Pajusti gümnaasium 87,1 punktiga.  Tõsi, seal oli ka vähe sellise eksami tegijaid – Vinni-Pajustis 14, Kolgas vaid 5 õpilast. Vinni-Pajusti head tulemused tulid esile juba eelmisel aastal, mil matemaatikaeksami edetabelis oldi neljandal kohal.

Varasematel aastatel edetabeli tipus olnud Tallinna reaalkool  saavutas tänavu 85,6 punktiga kolmanda tulemuse, neljandaks tuli  Narva humanitaargümnaasium (83,6 punkti).

Viies oli Tallinna prantsuse lütseum 81,3 ning tavapäraselt väga tugevaid tulemusi näidanud Hugo Treffneri gümnaasium oli alles kuuendal kohal (76,6 punkti keskmiselt).

Madal õpimotivatsioon või kehv õppemetoodika?

Tõnisson tunnistas, et kitsa matemaatika eksami tulemused olid väga madalad, keskmiselt 30,2 punkti. Teiste eksamitega võrreldes on see tulemus «väga-väga madal»,  märkis ta.

Kui ametnike esimene mõte oli, et äkki oli eksam kehv, siis analüüs on näidanud, et eksami kaela siiski midagi ajada ei saa. Esiteks vastas see riiklikule õppekavale, Innove katsetas eksamit mitme aasta jooksul ning toetuseks on ka õpilaste seas tehtud küsitlus, mis kinnitas, et eksaminandid pingutasid eksamil ega läinud vaid ühte punkti saama. «See järelikult ongi tase, mis paljudel õpilastel on. Pigem tasub otsida vastust sellest, kas õpilastel on üldse motivatsiooni õppida,» arutles Tõnisson, rõhutades, et see ei tähenda mitte matemaatika õppimise, vaid üldse õppimise motivatsiooni.

Küsimus võib olla õpetamise metoodikas, mida näitavad hüplikud tulemused, näiteks maakonniti, või ka õpetuse sisus.

«Tahtsime matemaatikaeksamile sisse saada loovat mõtlemist nõudvaid rakenduslikke ülesandeid ning see võib olla natuke harjumatu üleminek,» arvas Tõnisson. Näitena tõi ta protsentide arvutust nõudnud ülesande, milles oli vaja tõsta inimeste palka. «Täiesti igapäevane situatsioon. Need eksamitegijad, kes olid kooli varem lõpetanud, tegid selle ülesande oluliselt paremini kui need, kes tulid koolipingist. Samas kui muidu on üldised tulemused koolipingist tulijatel alati paremad,» tõi ta esile.