Räni parandab taimede saagikust

Ränihappega pritsitud tomatiistik on paremal, vasakul taim kontrollvariandist ehk n-ö neutraalne taim, mida ei olnud pritsitud ränihappega. Parempoolne taim, millele pihustati ränihapet, näeb suurepärane välja. Foto: Margit Olle

Kõik taimed vajavad räni. Kuigi räni (Si) ei peeta taimede kasvu reguleerijana oluliseks elemendiks,  on tõestatud selle kasulikkus paljudele taimedele, eriti teraviljadele nagu riis, nisu, oder, mais. Silicon (Si) on teine kõige rikkalikum element maakoores. Kõigele vaatamata on räni kuni viimase ajani jäetud põllumajanduses peaaegu tähelepanuta.

Räni ei leidu looduses elemendina, vaid oksiidi (SiO2) ja silikaatide ehk ränisoolade näol. Taimede juurtes esineb monoränihape ja kudedes amorfne silikageel. Sõltuvalt liigist võib Si sisaldus biomassis ulatuda 0,1–15 protsendini. Si kontsentratsioonid ületavad taime kudedes mõnikord isegi lämmastiku ja kaaliumi kontsentratsioone. Seetõttu on räni taimekudedes sageli põhikoostisosa, eriti üheidulehelistel.

Samas on Si akumulatsioon võrsetesse taimeliigiti väga erinev. Füsioloogilised uuringud näitavad, et erinevused Si akumulatsioonis tulenevad juurte erinevast võimest absorbeerida räni.