Ökomäss kolis Kultuurikatla Aeda

Festivali korraldustoimkond ja esimesed väliskülalised indiaanitelgis tule ümber istumas. Keskel peakorraldaja Tarmo Elvisto. Foto: Martin Ilus­trumm

Tänavu juba neljandat korda toimuv ökoehituse ja elustiili festival Ökomäss toimub seekord 19.–21. septembrini Tallinna­s Kultuurikatla Aias.

Säästva Renoveerimise Infokeskuse (SRIK) korraldataval festivalil saavad külastajad tasuta osa võtta restaureerimise, ökoehituse ja nendega haakuvatel teemadel peetavatest seminaridest, koolitustest ja õpitubadest.

«Ökomässul on väljas kõige aktiivsemad ja silmapaistvamad ökoehitajad ja restauraatorid, kes oma teadmisi jagavad,» ütles SRIKi juhataja Tarmo Elvisto. Huvitavamatest esinejatest mainis ta saksa kunstnikke, kes on muuhulgas silma paistnud sellega, et skvottisid Hamburgis tühjana seisnud muinsuskaitse all olevad hooned, mida arendaja tahtis lammutada. Nüüdseks on skvotist välja kasvanud kultuurikeskus, mida toetab Hamburgi linn. Ühine keel leiti ka hoonete omanikuga. Elvisto sõnul on see väga huvitav sõnum linnajuhtidele ja -planeerijatele, kuidas teha kogukonnaga koostööd nii, et kõik on rahul.

«Soomest tuleb üks põhuehitusfirma. Neil on oma arhitekt, kes pakub välja põhumajade erinevaid lahendusi, mõtleb läbi sõlmed ja vaatab, et põhumaja vastaks sealsetele ehitusnormidele. Eestis ongi põhuehituse probleemiks olnud just arhitektilahenduste puudus,» rääkis Elvisto.

Kohal on ka Soome ahjusepad, kes propageerivad traditsioonilise ahikütte juurde tagasi pöördumist ja pakuvad selleks efektiivseid tänapäevaseid lahendusi.

«Töötube toimub meil kõikidel teemadel – ökovärvid, siseviimistlus, krohvid, savi­krohvid, lubikrohvid, tadelakt, põhupakid ja nii edasi,» loetles SRIKi juht. Iga päev on indiaanitelgis ka vestlusringid, mida modereerib Ülo Vihma.

Ökomäss on nii firmadele kui külastajatele tasuta. «Ega savimajade ehitamine ole nii kasulik, et ettevõtja jõuaks veel messikoha eest raha maksta. Meie eesmärk on, et kohal oleksid õiged firmad ja et inimesed saaksid tasuta ökoehituse kohta teadmisi omandada. Vana maja renoveerimine on palju odavam, kui osa asju ise ära teha, aga selleks peab inimene üht-teist teadma, paljast entusiasmist ei piisa,» selgitas Elvisto festivali mõtet.