Riigikogu astus valimisea langetamisega sammu edasi

Foto: Tairo Lutter

Riigikogu arutas täna 41 parlamendiliikme algatatud valimisea langetamise eelnõu ning lõpetas selle esimese lugemise.

Põhiseaduse muutmise eelnõu järgi võiksid kohalikel valimistel saada hääleõiguse kõik elanikud, kes on vähemalt 16-aastased.

Eelnõu tutvustanud Kalvi Kõva (SDE) märkis, et kehtiva põhiseaduse teksti koostamisest on möödunud 22 aastat ning nüüdseks on Eesti ühiskond läbi teinud märgatava arengu. «Ühiskond on stabiliseerunud, edasi arenenud ja küpsenud. Oluliselt küpsemaks on ka meie noored, kes on haritumad, teadlikumad, ühiskonna asjadest paremini informeeritumad. Samas on olnud nende võimalused oma elukeskkonna kujundamiseks kaasa rääkida piiratud,» põhjendas ta.

Parlamendiliikmed küsisid korduvalt, miks näeb eelnõu ette noorematele valimisõiguse andmise vaid kohalikel valimistel, mitte aga riigikogu ja ka europarlamendi valimistel.

Kõva vastas, et eelnõu väljatöötamise ajal käisid arutelud olid päris põhjalikult, kuid lõpuks leiti, et õigem oleks valimisõiguse laiendamisega minna edasi samm-sammult. «Ma ei välista, et millalgi jõuame selle arutelu juurde ka,» lausus ta.

Siim Kiisler (IRL) osutas, et tema kogemuse põhjal on noortel pigem suur huvi riiklike teemade, mitte niivõrd kohaliku elu vastu, ning ta imestas, miks valimisea langetamist alustati just kohalikest valimistest, mitte parlamendivalimistest.

Ken-Marti Vaheril (IRL) oli aga küsimus parlamendi kaasamisest. Nimelt on eelnõu algatatud 41 riigikogu liikme poolt, kes kõik kuuluvad koalitsiooni. Opositsioonilisse IRLi kuuluv Vaher imestas, miks tema parlamendiliikmena enne selle eelnõu esitamist polnud selle koostamisest midagi kuulnud ning miks näiteks temale polnud antud võimalust soovi korral sellega ühineda. Kõva vastas, et Vaheril on kindlasti nüüd võimalus eelnõu toetada.

Lobitöö koolidesse

Arutleti ka selle üle, kuidas garanteerida seda, et et poliitikalobi koolidesse ei kanduks. Kalvi Kõva pidas õigeks, et õigeks, et kodanikuõpetuse tunnis võiks poliitikast rääkides lubada korraks tundidesse siiski ka poliitikuid, nii nagu koolides käivad oma tööd tutvustamas ka politseinikud, päästjad ja teised. Samas leidis ta, et vaieldamatult tuleb valimisiga alandades neid küsimusi ka reglementeerida, näiteks et aktiivsel valimisperioodil ei tohiks poliitikud koole külastada.

Jaak Allik (SDE) seevastu päris, kas pole vastupidi, et see, millest koolis rääkida ei tohi, tekitabki rohkem väärarusaamu. « Kui mina kasvasin, oli seksist rääkimine koolis keelatud, ja nüüd on juba seksuaalkasvatus alates 6. klassist. Mina julgen küll arvata, et just see, et koolis poliitikast ei räägita, kasvatab meile ebateadliku ja maniupuleeritava valija,» ütles Allik ja arvas, et 16- ja 17-aastased on küllalt arukad, et koolis poliitikast rääkida.

Kalvi Kõva väljendas kindlat veendumust, et valimisea langetamine aitab valimisaktiivsust tõsta. Ene Ergma (IRL) ütles, et pole nii optimistlik selle suhtes, osutades sellele, kui et näiteks tudengiesinduste valimistel osaleb vaid marginaalne protsent üliõpilastest. Kõva nentis, et sellega, et tuleb tegeleda sellega, et tõsta noorte indu valimistel osalemiseks. Kerkis ka küsimus, miks eelnõu koostajad arvavad, et valimisaktiivsuse kasvatamist on mõistlik alustada just noore valijasgrupi arvelt.

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (Reformierakond) märkis, et tema hinnangul ei peaks põhiseadus fikseerima konkreetset valimisea numbrit, sest järgmise muutmise vajaduse korral tuleb jälle keeruline põhiseaduse muutmise protseduur läbi teha.

Maruste ei nõustunud arvamusega, nagu oleks noored väga mõjutatavad. Tema hinnangul on vastupidi, kui noortele vägisi midagi peale suruma hakata, ajavad nad sõrad vastu ning teevad vastupidist. «Pigem ma näen, et vanem eagrupp – minuealised ja natuke edasi - on valimisagitatsioonist palju enam mõjutatud,» rääkis ta.

Priit Toobali (Keskerakond) küsimusele, kas ei peaks samal ajal valimisea alandamisega mõtlema ka valimisea ülemise piiri kehtestamisele, vastas Maruste: «Inimeste võrdse kohtlemise koha pealt see päris põhjendatud ei ole. Maise elu lõpu poole mõned meist kaotavad adekvaatse kontakti ühiskonnaga, ehkki valimisõigus on olemas,» rääkis Maruste, kuid ei pidanud seda nii suureks probleemiks, et sellega eraldi tegeleda.

Keskerakonna fraktsioon eelnõu ei toeta. Tarmo Tamm tõi esile, et nende hinnangul hüppaks Eesti valimisiga langetades pea ees tundmatusse vette, sest ükski Euroopa riik peale Austria ei ole seda siiani teinud. Ta rõhutas, et seaduse silmis on 16-aastane piiratud teovõimega täisealine isik, mis tähendab, et noor ei ole kõigi oma otsuste tegemises vaba ega iseseisev.

Eelnõu algatajad soovivad põhiseaduse muutmist otsustada kahe järjestikuse riigikogu koosseisu poolt, seega saaksid seda teha praegune ja kohe järgmine, kevadel valitav koosseis.