Kirjanik Lembit Kurvits naeris dokumentaalfilmi «Kurvits Lootuse tänavalt» esimesel vaatamisel Tartu kirjandusmajas kõva häälega kahel korral. Kuid Vahur Laiapea film ei ole nalja pärast tehtud, vaid on asjalik, kohati kurb.
Tellijale
Tõsine luuletaja naeris kaks korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kurvaks tegi vaatamisel elu, mida elab Kurvits ühetoalises suure ahjuga korteris Karlovas, täpsemalt Lootuse tänava ühes suures puumajas. Sisustus on napp. Mees ise on sorakil juuste, kehvade ja määrdunud rõivastega, habemesse kasvanud. Kohe näha, et väga üksik.