Jüri Kõre: miljöö – kaitsta või mitte kaitsta?

Jüri Kõre Foto: SCANPIX

Miljööalad, kus projekteerimist ja ehitamist tuleb kavandada tavapärasest väiksema vabaduse või vastupidiselt öeldes suuremate piirangute oludes, on Tartus juba 1990. aastate keskpaigast: esimene kümnend linnavalitsuse kehtestatud Täht­vere, Tammelinna ja Kar­lova kaitse-eeskirjade, teine kümnend volikogu poolt 6. oktoobril 2005 jõustatud määruse nr 125 alusel.

2005. aastal pikenes miljööalade loend mitmekordseks ja loetellu lisandus ka Aleksandri tänava piirkond. See hõlmab Aleksandri tänava mõlema külje hoonestust kinnistute Aleksandri 16, 19, 44 ja 49 vahel ning ulatub Lina tänava piirkonnas Turu ja Kalevi tänavani.

Tsiteeritud määrus ütleb, et niimoodi garanteeritakse ehitusajaloolise väärtusega hoonete, algse krundistruktuuri ja 20. sajandi algul ehitatud nakkushaigla hoonekompleksi, sealse planeeringu, haljastuse, kaug- ja sisevaadete ning teestiku säilimine.