Koerad võeti ära, korterit võib koristada kohtu loal

Päästjad püüdsid eelmisel nädalal Põhja-Tallinnas elava eaka naise korterisse siseneda akna kaudu, kuid see osutus võimatuks, sest koerte väljaheidete kiht ulatus aknalauani. Foto: Erik Prozes

Korteris kümmet koera pidanud naisele pakuti korduvalt abi, kuid ta keeldus.

Postimees kirjutas eelmisel nädalal eakast naisest, kes pidas väikeses korteris kümmet koera, kelle väljaheidetest moodustunud kiht ulatus aknalauani. Nüüdseks on naine arstide hoole all, koerad loomade hoiupaigas ja Põhja-Tallinna valitsus taotleb korteri koristamiseks kohtu luba.

Naise naabrid olid korduvalt pöördunud erinevate ametkondade poole, et tema korterist tuleva haisu ja koerte haukumise vastu abi saada, kuid tulutult. Korteriühistu esindajate sõnul oli veterinaar- ja toiduameti (VTA) esindaja küll kohal käinud, kuid ei saanud korterisse sisse ning leidis, et koerte pidamise norme pole rikutud. Pärast ajakirjanduse jõulist sekkumist muutis ka amet oma arvamust ja eelmisel nädalal valmis akt, millega võetakse vanaproualt tema loomad ära.

Ametnik käis igal aastal

Väljavõte aktist: «Luule *** korteris, mis on elukohaks kümnele keskmist kasvu koerale ja perenaisele, valitseb kirjeldamatu segadus. Põrandad ja vaheseinad on lagunenud, üks tubadest täidetud loomade väljaheidete ja muude jäätmete kuni 0,8 m kihiga. Kõrvaltoas ja esikus lagunenud seintest-põrandast pärit lauajupid ning muud loomade vigastamist võimaldavad esemed. Vaba põrandapind loomade liikumiseks sisuliselt puudub. Loomadega õues ei käida. Koerad on parasiitidega. Koerad on sotsialiseerimata ja pelglikud. Vähemalt üks koertest on tiine, teine ilmselt hiljuti poeginud, kutsikate saatus teadmata.»

Sellise otsuse tegemiseks kulus ametil kümme aastat.

Mupo pressiesindaja Meeli Hundi sõnul on nad Õle 16a korteriühistu avaldustega tegelnud alates 2004. aastast.

«Peaaegu igal aastal on ühistu saatnud kaebuse ja igal aastal on ametnik ka kohal käinud. Kuna avalduse põhisisuks on olnud kaebus halva lõhna leviku kohta, siis on avaldus edastatud VTA ekspertidele, kelle kompetentsi kuulub seesuguste probleemide hindamine ja lahendamine,» rääkis ta.

Kõik ametnike pingutused sumbusid suletud ukse taha, sest naine lihtsalt keeldus abipakkujatega suhtlemast. Möödunud nädalal muutusid naabrid aga murelikuks, sest naist polnud näha ega kuulda, koerad aga haukusid rohkem kui tavaliselt.

«Issand, kui ta nüüd surnud on, siis koerad söövad ta ju ära,» kartis üks naabrinaine.

Nii kutsutigi appi päästjad, kes alguses korteri akna lahti tegid, et sealtkaudu korterisse siseneda. See aga ei õnnestunud, sest ...

«S...kiht ulatub aknalauani,» ütles akna juurde pandud redelilt alla roninud mees.

Seda, et olukord korteris on jube, teadsid naabrid niigi, aga avanenud vaatepilt ületas kujutlusvõime piirid. Oli selge, et ei inimest ega loomi ei saa niisugusesse kohta jätta.

Kui naine oli haiglasse toimetatud, küsisid naabrid kohal viibinud politseinikelt, et kas nüüd tuleks uks kinni pitseerida. «Pole mõtet. Seal ju vara ei ole,» kõlas vastus.

Põhja-Tallinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mart-Peeter Erss oli teist meelt.

«Kui inimene arvab, et seal on tema vara, siis see on tema vara ja eraomand jääb eraomandiks sõltumata sellest, missugune on omaniku tervislik seisund. Tol päeval kui perenaine haiglasse viidi, sulgesime tema korteri ukse ja pitseerisime selle,» rääkis ametnik.

Naabrite püüdlused

Praegu taotleb linnaosavalitsus kohtult luba, et koerte väljaheidete hunnik korterist ära koristada.

«Kuna taotleme seda esialgse õiguskaitse korras, siis arvan, et kohtult peaks tulema vastus üsna mõistliku aja, loodetavasti nädala jooksul. Avaldus on koostamisel ja ilmselt anname selle esmaspäeval (täna – toim) sisse,» lausus Erss reedel.

Ametnik lisas, et linnaosavalitsus on ka varem püüdnud eakale naisele abi pakkuda, aga kuna keegi tema juurde sisse ei saanud, polnud kellelgi tegelikke tõendeid sealsest olukorrast. Ka kohtupraktika olevat selline, et näiteks oma korterisse prügi koguvale inimesele eestkostet ei määrata, kui muid vaimse tervise ja käitumisprobleeme ei esine, ning kui naabri tegevus kedagi häirib, siis polegi muud teha, kui kohtutee ette võtta.

Seda ongi naabrid lubanud teha. Eelmisel korral mõistis kohus naiselt välja mitu tuhat eurot kommunaalteenuste võlgade eest. Seekord loodetakse jõuda korteri sundvõõrandamiseni.