/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2010/02/01/304929t1h8299.jpg)
Päästeameti teatel oli selle aasta esimesel poolel kontrollitud eluruumidest suitsuandur olemas 99-l protsendil, 87-l protsendil oli see ka nõuetekohaselt paigaldatud.
Päästeamet: suitsuandur on 99-l protsendil kontrollituist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin märkis tänasel aasta esimese poole sisejulgeolekut tutvustaval pressikonverentsil, et tuleohutusalaste ettekirjutuste täitmise protsent on väga kõrge – 76. «Esimese poolaasta tulemused näitasid, et 99 protsendis eluruumides, mida kontrollisime, oli suitsuandur olemas ja neist 87 protsendil oli see ka nõuetekohaselt paigaldatud,» täpsustas Karafin.
Ta lisas, et päästeamet on tuleohutusjärelevalves viimastel aastatel läinud riskipõhisele järelevalvele – ehk käiakse seal, kus toimuvad põhilised tulekahjud. «Kuna suurem osa toimub eluruumides, siis me oleme ka järelevalve suunanud elumajadele neis piirkondades, kus tulekahjude arv on suur.»
Karafin rääkis, et viimastel aastatel on päästeamet väga suurt tähelepanu pööranud ennetustööle. «Me ei suuda õnnetuste puhul olla iga inimese juures, aga me arendame oma teenistust selliselt, et olla võimalikult lähedal õnnetuse toimumiskohale,» ütles Karafin.
Tulesurmade arv vähenes 63 protsenti
See, et sihipärane ennetustöö ka tulemusi annab, näitab tema kinnitusel tulesurmade vähenemine. «Sellise analüüsitud ja sihipärase ennetustööga tuleohutusküsimustes alustasime 2005-2006. aastal. Tulemused on märgatavad. Me oleme kolme aastaga tulesurmade arvu suutnud vähendada 63 protsenti.»
Eelarvete koomaletõmbamisega on päästeamet pidanud kahe aasta jooksul oma ridu koondama võtma saja töötaja võrra. Kuigi Karafini hinnangul on jäänud mulje, et Eestis pannakase järjest päästekomandosid kinni, on tegelikult korrastatud riiklike päästekomandode võrgustikku. Piirkondades, kus on kõige tihedamini väljasõite, on elupäästevõimekusega komandode arvu hoopis suurendatud.
Amet on juurde koolitanud tugi- ja abijõududeks vabatahtlikke päästjaid ning nende arv kasvab iga aastaga. Kui 2008. aastal oli neid 508, siis tänavu 798. Vabatahtlikke päästjaid on tegelikult kaks korda rohkem, kuid toodud numbrid näitavad neid, kes on saanud koolituse selleks, et tulekahju puhul päästeametile appi tulla.
Veel rääkis Karafin sellest, et ilmaprognoosijad lubavad jätkuvalt metsatulekahjuohtlikku perioodi. «Tänase päeva seisuga ei ole sel aastal Eestis tõsiseid metsatulekahjusid olnud ja siin tuleb tänada teadlikke metsakasutajaid.» Eestil on aga Karafini kinnitusel praegu valmisolek kaheks samaaegseks suureks metsatulekahjuks. Kui tulekahjude arv läheb suuremaks, siis käivitub Euroopa Liidu abiandmismehhanism, kus ka Eesti on osalenud.