Jonatan Karjus: maratoni fenomen

Jonatan Karjus. Foto: Erakogu

Võida laiskus, ületa mugavus, leia aega – need on tänavuse liikumisaasta lööklaused. Eestimaa liigub iga aastaga järjest rohkem. Aasta-aastalt muutub liiklus terviseradadel tihedamaks, üha enam kepikõndijad, vankritega sportlikke emmesid ja neoonvärvilistesse kompressioonitoodetesse mähitud tippharrastajaid.

Järjekordsel SEB Tallinna maratonil osales rekordarv jooksjaid. Mina ei ole ühtegi maratoni jooksnud, küll aga jooksen nädalas keskmiselt kahe-kolme maratoni pikkuse distantsi. Avastasin ennast sõbrannaga sellel teemal rääkimast, kui ühel hetkel tabas mind küsimus: mida nad sellest karjasjooksmisest saavad? Võtsin väikse mõttepausi ja vastasin talle: kas sa laulupeol käisid? Maraton on nagu laulupidu. Palju inimesi, ühes hingamine, meeleolu ja magusate tööviljade maitsmine.

Üksikisikuna võttes on keskmine laulupeoline täiesti keskpärane laulja. Samuti on keskmine maratoonar täiesti keskpärane jooksja, aga üheskoos ühe tulemuse nimel tegutseda on võimas tunne. Mis sellest, et selle masohhistliku enesepiinamise eest peab välja käima 25–60 eurot.