Peaministri büroo juhatajat Liina Kersnat paneb imestama, et Euroopa Komisjoni digituru asepresidendi kandidaadiks valitud Andrus Ansipit ei peeta «digimeheks».
Liina Kersna: Ansip on digimees ka säutsumata
Kersna oli Ansipi büroo juhataja ja meedianõunik kokku seitse aastat.
Ta ütleb: «See, kui inimesel ei ole sotsiaalmeedia kontosid, ei tähenda, et ta ei tunneks digimaailma.»
Kuigi tänaseks on Ansipil ka oma Twitteri konto tekitatud.
Kersna sõnul rõhutas Ansip peaministrina Euroopa Liidu tippkohtumistel ja siseriiklikult järjekindlalt, et Euroopa digitaalse siseturu loomine on Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohalt äärmiselt tähtis.
«Arvutused näitavad, et meie säästame Eestis digiallkirja kasutamisega aastas kokku kaks protsenti meie sisemajanduse kogutoodangu väärtuses aega – iga inimese kohta terve töönädala,» ütles Kersna Postimehele.
«Võttes digitaalallkirja kasutusele Euroopas, oleks majanduslik efekt sama suur kui kahel Euroopa Liidu eelarvel.»
Peaministrina algatas Ansip digitaalse siseturu loomise idee ka Euroopa Liidu Ülemkogu tasandil.
«Möödunud aasta oktoobri ülemkogus lepitigi Andruse eestvedamisel kokku, et tuleb toetada nn digitaalse lõhe vähendamist liikmesriikide vahel, kuna praegu on siseturg jätkuvalt killustunud 28 erinevaks turuks.»
Riigijuhid olid seisukohal, et ühtne digitaalne siseturg peaks Euroopa Liidus toimima 2015. aasta lõpuks.
«See, et Andrus Ansip on nimetatud uue Euroopa Komisjoni asepresidendi kandidaadiks digivaldkonna alal näitab, et tema sõnum digitaalse ühtse turu arendamise olulisusest jõudis kohale,» arvab Kersna.
10. septembril avalikustas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kohajaotusettepaneku, mille järgi saaks kauaaegsest peaministrist Andrus Ansipist komisjoni uues koosseisus Euroopa ühtse digitaalturu eest vastutav asepresident.
Kui Ansip lõplikult valituks osutub, hakkab ta koordineerima seitsmest volinikust koosneva meeskonna tööd, kelle vastutusalas on digitaalmajandus ja -ühiskond, siseturg, tööstus, ettevõtlus ja väikeettevõtted, tööhõive ja sotsiaalküsimused, õigusküsimused, tarbijapoliitika ja sooline võrdõiguslikkus, majandus, rahandus, maksundus ja toll, regionaalpoliitika ning põllumajanduse ja maaelu areng.
Samuti peab ta Junckeri sõnul tihedat koostööd tegema teiste asepresidentidega.