Narva uue piiripunkti ehituse käigus avastati keskaegne kalmistu koos mitmekümne luustikuga, lisaks tuli maa seest välja kaitserajatiste müüre ning 19.-20. sajandi hoonestuse ehituskonstruktsioone.
Narva piiripunkti ehitusel kaevati välja keskaegne kalmistu
Luud leiti Triumphi bastioni kunagise muldkehandi alt Peetri platsi juurest juba juuli algul.
Arheoloogilisi uuringuid tegeva ettevõtte OÜ Agu EMS arheoloog Anneli Kalm rääkis, et tänaseks on välja kaevatud 90 inimese skeletid. «Ilmselt on tegemist keskaegse kalmistuga,» arvas Kalm, kelle kinnitusel on ka kirjalikes allikates mainitud, et keskajal oli linnamüürist väljaspool kabel, kuhu juurde võis kuuluda ka surnuaed, kuid selle täpse asukoha kohta puudusid andmed.
«Varasemate uuringute käigus on sealt leitud mõned luustikud, mida seostati keskaegse kabeliga, aga kas matmispaik ulatub ka planeeritava piiripunktihoone alale, oli ebaselge,» nentis Kalm. Tänaseks on luustikud viidud Tartu Ülikooli uurimisele. Seal määratakse leitud skelettide sugu, vanus, luustikul nähtavad patoloogiad või vigastused.
Praegu võib arvata, et inimesed on maetud kristlike kommete kohaselt. «Hauapanused praktiliselt puudusid, 90 luustiku kohta oli kolm münti ja veel mõned üksikud esemed. Üksikute matuste puhul võib leitud puidukatkete ja halvasti säilinud naela fragmentide põhjal oletada, et maetud oli kirstudes,» lisas Kalm.
Lisaks matmispaigale on piiripunkti ehitusel avastatud ka arvukalt bastionaalvööndiga seotud müüre, mida hakati rajama 17. sajandi teisel poolel ning 19. ja 20. sajandi hoonestuse konstruktsioone. «Luustikud jäävad ala põhjapoolsesse ossa, muldkindlustusega seotud müürid jäävad lõunapoolsesse ossa,» kirjeldas Kalm.
Pärast bastionaalvööndi kustutamist Vene impeeriumi kaitserajatiste nimekirjast 19. sajandi 60ndatel aastatel alustati Triumphi bastioni ala osalist hoonestamist. Nimetatud hoonestus hävis Teise maailmasõja käigus.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis mais lepingu ASiga Oma Ehitaja Narva uue piiripunkti ehituseks. Uus piiristruktuur pidi esialgsete plaanide kohaselt käiku minema tuleva aasta alguses. RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm ütles Postimehele, et arheoloogilised uuringud avaldavad kindlasti mõju ehitustempole. Kas ja kuidas need piiripunkti valmimise lõpptähtaega muudavad, selgub septembri lõpuks.
Kalmi kinnitusel jätkuvad ehitustööd arheoloogilise järelevalve all, mille käigus uuritakse ja dokumenteeritakse arheoloogiliselt huvipakkuvaid kihistusi ja ehituskonstruktsioone. Leitud bastioni eskarpmüürid säilitatakse tulevase ehitise all pinnases.