Vallo Toomet: Venemaa töötab infosõjas üldiselt väga efektiivselt

Foto: SCANPIX

Venemaa infosõda ei piirdu üksnes Ukrainaga, vaid on tunduvalt suurem ning ka meie, eestlased, peame sellega arvestama, leiab kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni ülema asetäitja Vallo Toomet.

Toomet võrdles infosõda Venemaaga olukorraga, kus kaks inimest hakkavad malet mängima, kui teine pool otsustab ühtäkki, et tema tuleb laua taha nipsu mängida. Tekib küsimus, kuidas minna edasi, kui üks pool ei arvesta reeglitega?

«Põhiküsimus ongi see, et kui teine pool valetab või teeb kummalisi käike – kas see annab õiguse teha meil samu käike vastu infosõja raames? Suue tõenäosusega on vastus, et me ei saa seda teha, sest me läheksime vastu moraali ja eetikaga. Aga kui teisel poolel need reeglid ei kehti, siis infosõjas on raske tegutseda nii, et sinu tõde peale jääks ja sellest oleks ka kasu.» rääkis Toomet.  See küsimus vaevab praegu nii ukrainlaste, Krimmi elanike kui ka eestlaste päid.

Erinevused ajakirjandussüsteemides

Toometi sõnul on praegu nii psühholoogilised operatsioonid, propaganda kui infosõda sulandunud üheks massiks, mis on aga suhteliselt ebamäärane – asju tõmmatakse välja, visatakse juurde ning kombatakse piire. Venemaal tegeletakse sellega praegu väga aktiivselt, lisas ta. «See töötab pidevalt ja üldiselt väga efektiivselt.»

Üks võimalus propagandasõnumi esitamiseks on ajakirjandus. «Vene ajakirjandus on riiklik ajakirjandus, mis on Kremli kontrolli all. Eesti ajakirjandus on vaba, sõltumatu,» ütles Toomet.  Ta selgitas, et Putin teeb ajakirjanduses seda, mida tahab, ent Eesti ajakirjandussüsteem on selline, kus asjadest räägitakse tõeselt ja riik ei sekku sellesse.

«Putini televisioon on positiivne televisioon, ükskõik, millest nad räägivad – sanktsioonid, majanduslangus – kõik on keeratud positiivsesse võtmesse. Vene inimene vaatab, et väga hea, et tegid santsioonid, sest pole probleemi.» Just nimelt enda inimeste ründamine on Venemaa psühholoogilises sõjas esimene eesmärk, lisas Toomet.

«Surmasööjate efekt»

Venemaa militaartegevust saadab massiivne infokampaania – seda nii traditsioonilises kui sotsiaalmeedias – ning selle eesmärgiks oleme me kõik, märkis ta. Kuidas peaks aga Eesti sellises olukorras käituma? Toometi sõnul on küsimus moraalis ja eetikas.

Selles, et me oleme ammu Venemaa rünnaku all, ei ole tema sõnul küsimus, nüüd tuleb seda laiemalt teadvustada. «Ma ei süüdista meie ajakirjandust, aga mul on mure, et meil võetakse üle Vene propaganda sõnumeid.»  Sellist negatiivsetest sõnumitest toitumist nimetab ta surmasööjate efektiks.

«Rääkides infosõjast, on ajakirjanduse vastutus selline, et peab aru saama, et me oleme sõjas,» ütles Toomet.