«Kohutav!» nendib Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi, kui Tallinncity videos rullub lahti õõvastav pilt Õle tänaval koertekarja pidanud naise täisroojatud elupaigast.
Naabrid loodavad koertekarja pidanud naisest korteri sundvõõrandamisega lahti saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õle tänava juhtum on Mardile hästi tuttav: ta kaitses ühistu huve kohtuvaidluses, kus koerakarja pidanud naiselt mõisteti välja majandamiskulude võlg.
Raha on aga tänini maksmata ning naabrid loodavadki, et selle võla kaudu õnnestub tülikast naabrist korteri sundvõõrandamise teel lahti saada. Koerte väljaheited on aga imbunud ka läbi põranda keldrisse ja keldri kasutamiskõlbmatuks muutnud.
Mardi sõnul on esialgsel vaatlusel põhjus võõrandamismenetluse käivitamiseks olemas. Tema sõnul saab sundvõõrandamise otsust teha ka kohtuväliselt. «Tavaliselt võtab ühistu taolise otsuse vastu, teavitatakse ka korteriomanikku. Tavapraktika on selline, et talle antakse aega kolm kuud korteri müümiseks. Kui kolme kuu jooksul midagi ei muutu, võib ühistu pöörduda kohtu poole,» selgitas Mardi.
Kohtus on tarvis aga lauale lüüa kindlad tõendid – kui inimene aga keeldub ühistu esindajat korterisse lubamast, on taolisi tõendeid raske saada. «Nii ongi kohus seni võõrandamist algatanud kindlate tõendite olemasolul – näiteks kui on olemas tõendatav majandamiskulude võlg või politseiteated rahurikkumise kohta,» tõi Mardi näiteid.
Mardi sõnul peaks aga psüühikahäiretega inimestega, kes ühiselu reegleid täita ei suuda, tegelema ennekõike kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakond.