Eesti elanikud peavad liikluses kõige suuremaks ohuks joobes juhte, samal arvamusel on ka teised Euroopa Liidu elanikud, selgub sellel nädalal avalikustatud Eurobaromeetri uuringust.
Eestlased peavad liikluses suurimaks ohuks joobes juhte
Joobes juhte nimetas liikluses suureks ohuks 95 protsenti Eesti elanikest. Euroopa Liidu 27 liikmesriigis peab joobes juhte ohuks keskmiselt 94 protsenti vastanutest. Kõige ohustatumana tunnevad end joobes juhtide tõttu Itaalia, Hispaania, Bulgaaria ja Kreeka elanikud, kõigis neis riikides peab roolijoodikuid väga ohtlikeks 99 protsenti vastanutest.
Kõige tolerantsemalt suhtuvad joobes juhtimisse iirlased, kellest peab roolijoodikuid suureks ohuks 62 protsenti. Inglastest peab joobes juhtimist suureks ohuks 81 ja sakslastest 84 protsenti vastanutest.
Kiiruse ületamist peab Eesti elanikest väga ohtlikuks 77 protsenti elanikest, Euroopa Liidus keskmiselt arvab nii 78 protsenti. Teistest enam peavad kiiruseületamist suureks ohuks liikluses Küprose (94 protsenti), Bulgaaria (92 protsenti), Hispaania (91 protsenti) ja Itaalia (91) protsenti elanikud.
Kõige vähem tajuvad kiiruse ületamist ohuna liikluses rootslased, kellest nimetas seda suureks ohuks 52 protsenti. Hollandlastest peab kiiruseületamist suureks ohuks 56 ja austerlastest 60 protsenti vastanutest.
Eestlased peavad Euroopa Liidu keskmisest vähem ohtlikuks sõidu ajal mobiiltelefoniga rääkimist ilma «käed vabad» seadmeta. Kui EL-is peab seda väga ohtlikuks keskmiselt 76 protsenti vastanutest, siis Eesti elanikest vaid 49 protsenti. Kõige muretumalt suhtuvad sõidu ajal mobiiltelefoniga kõnelemisse leedulased, neist peab seda väga ohtlikuks 45 protsenti. Soomlastest peab seda väga ohtlikuks 47 protsenti vastanutest.
Hispaanlastest peab sõidu ajal telefoniga rääkimist väga ohtlikuks 90 protsenti, itaallastest 89 protsenti niung Portugali ja Malta elanikest 87 protsenti.