/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2014/09/05/3325255t1h5263.jpg)
Peaminister Taavi Rõivas kinnitas, et NATO jõuab reaalse ohu korral reageerida kiiresti ka enne seda, kui äsjasel tippkohtumisel otsustatud uus kiirreageerimisüksus loodud on.
Rõivas: NATO reageerimiskiiruses ei maksa kahelda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõivas ütles, et NATO tippkohtumisel kokku lepitud loodava kiirreageerimisüksuse puhul räägitakse reageerimise kiirusest isegi tundide, mitte päevade jooksul.
«Võib päris kindel olla, et kõik võimalused selleks, et artikkel 5 sõnastatud kollektiivkaitse saaks ka praktikas toimida, on olemas,» ütles peaminister valitsuse pressikonverentsil ajakirjanike küsimustele vastates.
«See, kui USA president Barack Obama tuleb Eestisse ja ütleb sõnaselgelt välja, et Eesti kaitsmine on Ameerika Ühendriikide jaoks sama oluline kui ükskõik millise teise suure Euroopa riigi kaitsmine ja et USA pühendumus sellele on kaljukindel, siis ma arvan, et neid sõnu võib päris tõsiselt võtta,» jätkas Rõivas. «Ameerika Ühendriikide presidendid ei loobi sõnu. Kui nad midagi välja ütlevad, siis nad seda ka mõtlevad täie tõsidusega.»
Ta rõhutas, et NATOl on juba praegu kiirreageerimisvõimekus olemas, enne uue lisaüksuse loomist. «Ma kindlasti ei läheks kaasa väidete või spekulatsioonidega, kui palju uute üksuste realiseerimine aega võtab.»
Välisminister Urmas Paet kutsus üles mitte liialt muretsema. «Aitab küll NATO kollektiivkaitse artikkel 5 toimimises kahtlemisest. Jah, seda pole Euroopas kunagi rakendatud ja eeldame, et seda ei tulegi kunagi rakendada. See aga ei tähenda, et kui teda vaja on, ta ei toimiks. Kõikidel NATO riikidel on oma kaitseväed olemas, seda on aastakümneid treenitud, ka koos töötamaks teiste riikide kaitsevägedega, neid õppusi on tehtud kogu aeg. Nüüd, kui otsustati veel elemente täiendada, see ei muuda olemuslikult suurt pilti,» lausus Paet.
«Nii et kõik lapsed ja pered võiksid ikkagi rahulikult magada ja mitte muretseda kogu aeg kõigi asjade pärast ja seda ühiskondlikku stressi üles ajada, seda paremini meil läheb ka,» soovitas välisminister.