/nginx/o/2014/09/08/3331949t1h2e77.jpg)
Vastavasisulise linnavalitsuse määruse Riigi Teatajas ilmumisega on keeld Tallinna avalikus ruumis alkoholi tarbida ametlikult jõustunud.
Tallinnas jõustus avaliku joomise keeld
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Linnavalitsuse määrus teeb vaid kaks erandit, eraldades vabas õhus napsitada soovijaile kaks piirkonda.
Tallinna linna haldusterritooriumil on alkoholi tarbimine lubatud üksnes Toompeal Falgi tee, Toompea tänava, Toom-Kooli tänava, Kiriku tänava ja Rahukohtu tänava vahelisel alal ning Kadriorus J. Poska tänava, A. Weizenbergi tänava, Mäekalda tänava ja Narva maantee vahelisel alal.
Nimetatud piirkondadesse Kadriorgu ja Toompeale on juba paigaldatud ka paigaldatakse alkoholi tarbimist lubavad märgid. Avalikus kohas joomist lubaval märgil on kujutatud kollasel taustal sinine õllepudel ja sinine veinipokaal.
Alates 1. juulist 2014 on Eesti Vabariigis lubatud avalikes kohtades alkohoolsete jookide tarbimine mittehäirival viisil. Paraku on see seadusemuudatus toonud kaasa massilise alkoholitarbimise ning sellest johtuva taara ning muu olmeprügi mahapildumise nii parkides kui ühistranspordis, mis on osutunud kaaskodanikke häirivaks mitmel erineval moel.
«Juulikuust jõustunud seadusemuudatus andis pummeldajatele vaba voli avalikes kohtades napsitada,» ütles abilinnapea Taavi Aas.
«Justiitsminister Andres Anvelt on nimetanud alkoholi tarbimist piiravaid linnavalitsuste määrusi poliitiliseks omakasuks ja õigusriigile sobimatuks käitumiseks,» imestas Aas. «Kas selline on valitsuse suhtumine kohalikesse omavalitusse, et kui neile ei meeldi vabariigi valituse kehtestatud seadused/määrused, siis neil ei ole õigust neid arvustada.»
„Riigi uus alkoholipoliitika, millega lausa kutsutakse avalikus kohas jooma, saadab noortele vale sõnumi,“ nentis abilinnapea Mihhail Kõlvart. „See seadusemuudatus justkui kohustab teisi linnakodanikke sellise häiriva käitumisega leppima. „Kahjuks võivad sellega kaasa minna ka koolinoored, kellel võib tekkida arusaam, et sellises käitumises pole midagi halba.
«Hämmastav on see, et Riigikogu sotsiaalkomisjoni üheks põhjenduseks on see, et politsei ei suuda ressursside piiratuse tõttu seaduse täitmist tagada. Ja sellist juttu räägitakse rohkem kui 200 politseiniku koondamisest teatamise taustal,» nentis Kõlvart
Uuringute kohaselt peavad linnakodanikud alkoholi tarbimist avalikes kohtades üheks normaalset elukorraldust enim häirivaks nähtuseks. «Sotsiaalministeeriumi koostatud alkoholipoliitika rohelises raamatus tunnistatakse küll alkoholismi kui tõsise probleemi olemasolu, ent probleemi lahendamiseks midagi ette ei võeta, pigem vastupidi,» tõdes Kõlvart.
Abilinnapea Arvo sarapuu tõdes, et äraspidine alkoholipoolitika on teinud öötundidel vanalinnas räuskajate talitsemise veelgi keerulisemaks. «Avalikus kohas joomine ja sega ka purjus peaga linnatänavail kakerdamine on muudetud lubatavaks ja sallitavaks,» ütles Sarapuu. «Korralikud inimesed peavad seadusandjate heakskiidul leppima öörahu häirijate ja uneröövijatega. Seadusmuudatus, millega avalik alkoholitarbimine lubatavaks muutus, nullis linnavalitsuse jõupingutused olukord öises vanalinnas kontrolli alla saada - öised joomapeod tänaval said justkui seadusliku aluse.»
Sarapuu sõnul on ultraliberaalse alkoholipoliitika tulemusena ka linna heakord üldisemalt viimaste kuudega kõvasti kannatada saanud. «Öeldakse küll, et enda järelt koristamine on inimeste kultuuri küsimus, kuid paraku näitab elu, et alkoholiuimas inimesed kaotavad kultuursuse.»