Merkel kinnitab toetust Gruusiale

President Toomas Hendrik Ilves koos Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga ühisel jalutuskäigul Kumust presidendilossi. Foto: Mihkel Maripuu

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel sõnas eile Tallinnas, et Venemaa veel hiljuti uskumatuna tundunud sammud Gruusia separatistlike regioonide tunnustamisel on vastuvõetamatud.

Oma esimesel külaskäigul Eestisse kinnitas Merkel tugevat toetust nii Eestile kui hiljuti Venemaa rünnaku ohvriks langenud Gruusiale.

Venemaa peab täitma Prantsusmaa vahendatud kuuepunktilist rahulepingut Gruusiaga, mida ta senini täitnud pole, teatas Merkel. See tähendab Vene vägede väljaviimist Poti linnast ja mujalt Gruusiast, kus neid rahulepingu järgi olla ei tohi.

See, et Venemaa tunnustas Lõuna-Osseetia ja Abhaasia sõltumatust, on Merkeli sõnul aga rahvusvahelise õigusega ühildamatu ning ta rõhutas toetust Gruusia territoriaalsele terviklikkusele.

«Riikide territoriaalne terviklikkus on ülimalt oluline,» lausus liidukantsler Venemaa käitumist kommenteerides.

Venemaa president Dmitri Medvedev allkirjastas eile dekreedi, mille järgi Venemaa tunnustab ametlikult Gruusia koosseisu kuuluvate separatistlike piirkondade Lõuna-Osseetia ja Abhaasia sõltumatust.

Merkel kinnitas hiljem Kumu hoones avalikku kõnet pidades, et selline avaldus on vastuvõetamatu. Lisaks sellele teatas ta, et toetust vajab ka Ukraina, mille arengud samuti muret tekitavad.

Esmaspäeval tuleb Gruusia kriisi arutamiseks kokku Euroopa Liidu valitsusjuhtide erakorraline ülemkogu, ent Merkel vältis Venemaa karistamises selge seisukoha võtmist.

Merkel vastas küsimusele, kas viisalihtsustusleping Venemaaga tuleks üle vaadata, et ei saa langetada otsust, mille järgi Euroopa Liit ja Venemaa enam omavahel üldse ei suhtle. Küll aga võib tema hinnangul teemaks kujuneda sama lepingu laiendamine Gruusiale.

Saksa liidukantsleri sõnul on väga oluline saavutada ELis Venemaa teemal ühine seisukoht ja ta usub, et see ka saavutatakse.

Merkel eelistaski Venemaa karistamisele Gruusia abistamist. Ta teatas aga sama selgesõnaliselt, et ka Venemaa naabritel on õigus oma saatuse üle ise otsustada.

«Ma ei jaga seisukohta, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof,» ütles Merkel ja lisas, et Venemaa peab arvestama, et nii Gruusial kui Ukrainal on õigus iseseisvalt ennast puudutavaid otsuseid langetada.

Eesti peaminister Andrus Ansip lisas pressikonverentsil, et ta ei ole nõus nendega, kes väidavad, et Gruusiale NATO-liikmesuse kava (MAP) andmata jätmine NATO kevadisel Bukaresti tippkohtumisel andis Venemaale vale signaali, mis viiski Moskva Gruusia ründamiseni.

Venemaa lihtsalt tõlgendas Bukaresti tippkohtumise tulemusi Ansipi sõnul täiesti suvaliselt, sest Bukarestis otsustati, et tulevikus saab Gruusiast
NATO liige.

Kohtumisel peaminister  Anspiga arutati ka energeetikaküsimusi, et teha lõpp Balti riikide saarelaadsele olukorrale Euroopa energiaturul.

Ansip lisas Saksa ajakirjaniku Nord Streami gaasitoru teemalisele küsimusele vastates, et Eestile on kõige olulisem energeetikaküsimus elektrienergia tootmine.

Meie riigi probleem seisneb Ansipi sõnul selles, et Eestit kammitsevate ELi keskkonnanõuete tõttu CO2 emissioonidele võib tekkida oht, et Venemaa märksa reostavamad elektritootjad saavad meie põlevkivienergia lihtsalt konkurentsist välja ajada.
Sellest ei võida Euroopa Liidu konkurentsivõime ega loodus, ütles Ansip.