Päevatoimetaja:
Ulla Länts
+372 666 2307
Saada vihje

Video: itaallane sõitis rattaga Eestisse kokkama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Meribel Sinikalda
Copy

19. juulil alustas itaallane Michele Tomasini rattasõitu Eestisse, et oma ruutinsesse ellu vaheldust tuua ja kokata. «Ainult talv saab mind peatada,» lubas noorhärra enne sõitu. Oma sõnu ta sööma ei pidanud, sest eile õhtul ta Tallinnasse jõudiski.

Rõõmsalt kohvi rüüpav Michele oli elie õhtul väga reibas ning kusklit ei paistnud märkigi 2500 kilomeetrisest rattareisist läbi Austria, Slovakkia, Tšehhi, Poola, Leedu, Läti ja Eesti.

Mehaanikainsenerist Michelel sai ühel hetkel enda tööst villand ja nii otsustas ta minna kokanduse kursustele. Kui kursused edukalt läbitud, tahtis ta midagi uut teha ja otsustas ühendada rattasõidu kokkamisega. Nii võttis ta ette rattaretke Eestisse, et siia sõites erinevate inimestega tutvuda ning nendega koos itaaliapäraseid toite valmistada. Vatutasuks ootas ta ööbimisvõimalust.

Michele kirjeldas, et kogu reisi kõige raskem päev oli 19. juuli, kui ta startis. «Võtsin kõike liiga lõdvalt ja lahkusin kodust liiga hilja, sest meil oli väike ärasaatmispidu enne seda. Olin liiga enesekindel oma võimetes ning poolel teel esimesse sihtkohta sain aru, et see on liiga kaugel,» tunnistas noorhärra. 52 päeva jooksul oli tal korduvalt probleeme ka põlvedega: «Lihastega polnud midagi, aga põlved hakkasid tunda andma, niisiis pidin tempot vähendama.»

Itaallane ütles, et iga päev pakkus midagi põnevat ja lõbusat. «Kõik inimesed, keda oma teekonnal kohtasin, olid väga toredad. Näiteks Katowice linnas plaanisin veeta vaid ühe öö. Aga kolm neiut, kes mulle öömaja pakkusid ja kellega ma väga hästi läbi sain palusid mul kogu aeg jääda. Niisiis jäingi sinna viieks ööks,» meenutas ta sõbralikke Poola tüdrukuid.

Samas polnud pikk rattaretk vaid meelakkumine ning kohtumine toredate inimestega. «On väga oluline, et sa tahad tõesti sihtkohta jõuda. Pole väga lõbus sõita 100 kilomeetrit päevas. Hommikul on kõige toredam, kuid pärast seda pole sõit enam nauditav. Ainult kohtades, kus on ilus maastik,» kirjeldas Michele ja lisas, et iga päev peab olema kindel eesmärk ja sihtkoht kuhu jõuda. Siiski rõhutas Michele, et sarnase rattareisiga saavad hakkama kõik, kes on stabiilselt trenni teinud. «Ma olin füüsiliselt täiesti tavalises vormis, mitte midagi erakordset,» ütles itaallane ja julgustas teisigi sarnast teekonda ette võtma.

Hetkel on noormees Eestis ja ootab inimeste kutseid, et siis koos maitsvaid roogu valmistada. Paari päeva pärast sõidab ta lühikeseks ajaks Soome, kus ta aasta elanud on. Siis aga tahab Michele Eestisse tagasi tulla ja näha, kas võiks siia mingiks perioodiks jääda ning poole kohaga tööle hakata.

«Ülejäänud aja tahan lihtsalt kõige üle mõelda ja leida oma tegudele põhjuseid. Alustasin pea kaks kuud tagasi ja lootsin, et olen reisi lõpus kuidagi muutunud. Kuid midagi ei muutunud,» naeris Michele,  et ta on ikka sama inimene nagu enne reisi algust. «Pean leidma nüüd mingi iva selle juures, muidu polnud ju reisil mõtet,» naljatas noorhärra.

Tagasi üles