/nginx/o/2009/07/25/211959t1hdb3b.jpg)
Balti riikidest on Eestil kõige suuremad riigikaitse kulud, lisaks suudaks Eesti sõja ajal suurema sõjaväe luua. Leedul on aga arenenum õhuvägi.
Eesti riigikaitsekulud on absoluutarvudes suuremad kui Lätis ja Leedus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tomas Jermalavicius lausus, et Eesti ja Leedu tegid 1939. aasta sündmustest erinevad järeldused. Leedu oli eelnevalt kulutanud tohutult riigikaitsele, ent sellest polnud iseseisvuse säilitamiseks mingit kasu, mistõttu leedulased tajusid toimunut sõjalise läbikukkumisena.
Eestlased käsitlevad 1939. aasta sündmusi aga poliitilise läbikukkumisena ning usaldavad seetõttu sõjaväge oluliselt enam. «Asi on lihtne, Eesti ühiskond on valmis riigikaitse eest maksma,» lausus Jermalavicius.
Eesti ei kuluta palju
Oleks eksitav väita, et Eesti kulutab riigikaitsele palju raha, pigem on asi selles, et Läti ja Leedu kulutavad sellele erakordselt vähe, olles oma kaitsekuludega NATO kitsimate riikide seas.
Leedus internetikommentaare lugedes tuleb välja, et kaitsekulutusi peetakse mõttetuks raiskamiseks, lausus Jermalavicius, kelle sõnul eelistaksid leedulased võimalikult palju kaitse-eelarvest suunata näiteks sotsiaalkulutustele.
Lisaks seostatakse Leedus kaitseväge Eestist palju enam rahva silmis usalduse kaotanud eliidiga, sellal kui Eestis on kaitsevägi suutnud säilitada tihedama sideme ühiskonnaga.
Eestis aitab tema sõnul kaitsekulutustele avalikkuse toetust tagada ka see, et siin selgitab kaitsevägi kaitsekulutuste vajalikkust Eesti territooriumi kaitsmisega, mis on inimestele arusaadavam kui Lätis ja Leedus levinud selgitus NATO nõuetest.
Jermalaviciuse sõnul kehtib Läti kohta paljuski sama, mis ta Leedu kohta rääkis. «Keegi ei usu Läti ja Leedu kaitstavusse,» võttis ta kokku, miks lõunanaabrid ka kaitsevägedesse panustada ei soovi.
Eestit eristab teistest Balti riikidest ka see, et kui rahuajal on kaitsevägi lõunanaabrite omast oluliselt väiksem, siis sõja ajal suudaks Eesti luua suurema kaitseväe kui Läti ja Leedu kokku. See tuleb sellest, et Eesti riigikaitse põhineb reservarmeel, kus ajateenistus toimib nagu kool ja alles selle lõpuks saab õpilasest valmis sõdur.
Läti jääb kaugele maha
Reservarmee võimaldab sõja ajal hüppeliselt suurendada kaitseväe suurust, sest kriisi puhkedes saab reservist mehed tagasi püssi alla kutsuda. Samal ajal on see süsteem ka odav, sest – välja arvates mõned õppused – vahepeal pole vaja nende peale midagi kulutada.
Ajateenistusest loobunud Lätil ja Leedul pole samas sõja ajal reserve eriti kusagilt võtta, kui välja arvata meie Kaitseliidu kohalikud variandid. Rahuajal kulub aga väga palju sõdurite ülalpidamisele, mistõttu relvade ja varustuse ostuks jääb raha väheks.
Kui praegu on Eesti ja Leedu kaitseväe relvastuse tase veel võrreldav, sellal kui Läti jääb kaugele maha, siis Eesti kavatseb soetada sel kümnendil sellist varustust, millest lõunanaabrid võivad vaid unistada.
Eesti kaitseministeerium kinnitab, et praeguste plaanide järgi on kaheksa aasta jooksul kavas soetada nii keskmaa õhutõrjesüsteem kui pataljoni jagu ehk vähemalt 34 tanki Leopard 2. Lisaks tahetakse juba sel aastal osta juurde kümneid Pasi soomukeid ning plaanis on ka palju ehitada ja muid võimeid arendada.
Kümne aasta pärast on Eesti kaitsevägi sel juhul sõja ajal mitte ainult lõunanaabritest suurem, vaid ka paremini relvastatud.
Õhuväe osas on Leedu aga juba praegu Eesti kaitseväest võimekam, samuti on nende plaanid tulevikuks ambitsioonikamad. Leedu ostis endale hiljuti kolm C-27J Spartan transpordilennukit ja kavas on soetada ka transpordikoptereid.
Jermalavicius selgitas, et esiteks on Leedus tugev õhujõudude lobi. Teiseks vastutab Leedu Afganistanis ühe provintsi ülesehitustöö eest ja seal on õhutranspordi võimet väga vaja.
Kolmandaks mõtleb Leedu Jermalaviciuse sõnul Eestist enam kollektiivkaitse peale ja NATOs on praegu suur kopteritepõud. Näiteks Eesti otsus tanke soetada on NATO seisukohalt ebavajalik, nentis Jermalavicius.
Üks küsimus
Miks kulutab Eesti riigikaitsele ka absoluutarvudes enam kui Läti või Leedu?
Jaak Aaviksoo
kaitseminister
Ma ei soovita kaitse-eelarveid otse võrrelda, need formeeruvad kõigis riikides erinevalt. See sõltub sellest, mida sealt kaetakse. Otse võrdlemine on liiga lihtsustav. Loomulikult on kaitsekuludes aga erinevat suhtumist ning võib-olla on meie riigikaitsekulutused olnud läbi aja järjekindlamad kui Lätis ja Leedus.
Mis aga edasi saab, ma pigem ei spekuleeriks. Lätis ja Leedus on eri poliitilistel jõududel riigikaitsest eri arusaamad, seda ka ajateenistuse osas. Meil on riigikaitse ülesehituses enam-vähem poliitiline üksmeel olemas.