Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Hapud veel, aga kui uhke vaatepilt!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartus Rohu tänaval elava Petros Kešišjani lehtlat katavad kuumaga varju ja jahedust pakkuvad viinapuud, mis sel sügisel annavad ka rikkaliku saagi. Peremehe sõnul suhtuvad möödakäijad lehtlasse hästi, mõni teeb pilti, mõni laps võtab kobara. «Las võtavad, aga praegu pean vist sildi välja panema, et hapud on veel, lapsed viskavad pärast proovimist kobarad tänavale, nii on kole,» ütles Petros Kešišjan.
Tartus Rohu tänaval elava Petros Kešišjani lehtlat katavad kuumaga varju ja jahedust pakkuvad viinapuud, mis sel sügisel annavad ka rikkaliku saagi. Peremehe sõnul suhtuvad möödakäijad lehtlasse hästi, mõni teeb pilti, mõni laps võtab kobara. «Las võtavad, aga praegu pean vist sildi välja panema, et hapud on veel, lapsed viskavad pärast proovimist kobarad tänavale, nii on kole,» ütles Petros Kešišjan. Foto: Kristjan Teedema

Kas petavad silmad või tõsi on see – Tartu väikses vaikses Rohu tänavas mustab ühe maja ette ja kõrvale sissesõidutee kohale tehtud lehtla viinamarjakobaratest?! Hõõru silmi palju tahad, lõunamaine uhke vaatepilt ei kao kuhugi.

«Palun, pildistage aga, las inimesed vaatavad,» lubas lahkelt maja lõunamaine peremees, ligi 30 aastat tagasi Tartus nelke müüma hakanud ja 1989. aastast siia elama jäänud Petros Kešišjan, kelle firma müüb nüüd lilli ja taimi, sealhulgas ka viinapuuistikuid.

«Las tartlased kah kasvatavad viinamarju ning teevad neist mahla või veini,» jätkas peremees. «Ei ole nendega mingit vaeva, ei ole midagi vaja teha.»

Tagasi üles