Täna avas oma ukse ajakirjanikele Eesti kõige uuem teatrimaja Vaba Lava. Samuti allkirjastasid telekommunikatsiooniettevõte Starman ja 19. septembril ametlikult avatav Vaba Lava koostöölepingu. Telliskivi Loomelinnaku uhiuut hoonet tutvustas külalistele selle arhitekt Indrek Tiigi.
Pildid: Tallinnasse kerkib peale saja aastast pausi uus teatrimaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koostööleppe kohaselt toetab Starman Vaba Lava ettevõtmisi järgmise viie aasta jooksul. «Tallinn saab juurde vahva teatri-, kontserdi- ja konverentsikeskuse. Olen veendunud, et Vaba Lava ei anna lisaväärtusi ainult inimestele, vaid on ka väga võimekas majanduse elavdaja, andes olulise tõuke nii Telliskivi Loomelinnaku kui ka kogu Põhja-Tallinna arengusse,» ütles Starman ASi juhatuse esimees Toomas Tiivel. Leppe näol on tegemist ühega käputäiest näidetest, kus eraettevõte kultuuri panustab. Teatritegijad loodavad, et Starmani eeskujul see tendents muutub ja räägivad ennekõike omavahelisest sisulisest koostööst. Aastal 2012 Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu põhjal selgus, et iga kultuuri investeeritud euro toob tagasi neli.
Teatrikeskuse Vaba Lava juhatuse liikme Kristiina Reidovi sõnul on tegemist innovatiivse etendusastusega, mille väärtused ühtivad Starmani omadega. «Meid lummas kõige enam potentsiaal, mis peitub teatri ja telekommunikatsiooni ühisalas, mis täna veel on avastamata maa, aga mis peidab endas uusi ideid ja võimalusi,» rääkis ta. «Vaba Lava ongi mingis mõttes katsepolügoon, olgu see siis organisatoorne või tehnoloogiline, aga koht, kus saab katsetada uusi ideid.»
Visionääridena on ühise laua taga peetud mitmeid plaane. Räägitud on tehnoloogiaalasest koostööst, näiteks digikinost ja mediateegist. «Publik saab juba lähiajal suurte üllatuste osaliseks,» rääkis Reidov innustunult.
Kunagine tehasehoone on tundmatuseni muutunud, sellest on saanud kaasaegne teatrimaja. Reidovi sõnul pole Estonia Teatrist saadik Tallinnasse ühtegi spetsiaalset teatrimaja rajatud. Seega võib öelda, et tegu on üle saja aasta esimese uue selleks otstarbeks loodud hoonega, kuigi see rajati endisesse tehasehoonesse. Vaba Lava teatrimaja on kõikide võimalustega, avarate ja valgusküllaseks muudetud ruumidega moderne teatrimaja, kus lisaks saalidele hakkavad olema ka näitlejate toad, suur laoruum ja mõned bürooruumid. Täna oli ennast juba majja sisse seadmas Piletilevi kontor.
Maja on varustatud kahe blackbox'i ja Sõltumatu Tantsuühenduse käsutuses oleva tantsusaaliga. Eksisteeritakse kahel tasapinnal, millest oma osa võtab igapäevaselt toimima hakkav restoran, millel suviti ei puudu väliterrass. Blackbox'idest suurem mahutab kuni 450 inimest, teine pisem on mõeldud proovide tegemiseks ja kõrvalporgrammi elluviimiseks. Vaba Lava suurim auditoorium on kasutatav mitut pidi ja erineb seega klassikalisest teatrisaalist. Arhitekt Indrek Tiigi sõnul peab sellepärast olema nii ruumi akustika, valgustus kui ka heli igakordselt muudetav.
SA Vaba Lava juhatuse liikme Märt Meosi sõnul on ehitusprotsess olnud pikk, esimene kokkulepe maja rajamise osas endisesse tehasehoonesse tehti juba neli aastat tagasi. «Idee sai alguse igapäevasest teatritegemisest aastal 2009, sügaval kriisiajal. Projektiteatrid tegutsesid siis peamiselt suviti ja hakkasime talviseid etenduste andmise võimalusi otsima,» rääkis Meos teatrimaja Vaba Lava sünniloost. «2010. aasta mais käisime notaris ja asutasime SA Vaba Lava. Üsna peale seda sattusin siia, nendesse ruumidesse ning sain kohe aru, et kuulume siia.»
Ehitus on kokku kestnud kõigest kaheksa kuud. Alles eelmise aasta detsembris asus samades ruumides metallitöökoda. Meosi sõnul on ka neli aastat väga lühikene aeg ühe teatrimaja rajamiseks ja kogu protsess on kokkuvõttes kulgenud ladusalt. «Aeg oli küps, meil oli mitmeid toetajaid, kes ideega kaasa tulid. Nii suured asjad ei juhtu pool juhuslikult,» rääkis ta.
Igal hooajal on Vaba Lava teatril kavas põhiprogrammi koostamisse kaasata üks rahvusvaheline ja üks kodumaine kuraator. Põhiprogrammi saavad loomingulised kollektiivid kandideerida ja see hakkab koosnema keskmiselt kümnest lavastusest aastas, kusjuures igal kuul toimub vähemalt üks esietendus. Konkurss on avatud ka välismaistele soovijatele: «Esimeses taotlusvoorus laekus meieni 65 avaldust, millest 16 olid välismaised,» räägib Meos esimese hooaja sünnist.
Teatri tegevus sellega ei piirdu, erinevad lavatrupid saavad samuti kandideerida maja kõrvalprogrammi ja loodetakse käivitada ka noorte eksperimentaalprogramm. Kuigi osavõtvad kollektiivid peavad Vaba Lava programmis kaasa löömiseks ruume rentima, on Meosi sõnul hind oma majata kollektiivide jaoks turu soodsaim.