Harju Maavalitsus ning Tallinna ja Helsingi linnavalitsused kuulutasid välja välja hanke Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse tasuvuse eeluuringuks. Hanke võitsid ühispakkujad Vealeidja OÜ, Sweco Projekt AS ja Finantsakadeemia OÜ, uuringutulemused selguvad tuleval aasta hakul.
Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse tasuvust hakatakse uurima
Sweco esindaja Tarmo Needo sõnul peaks algav uuring peaks andma projektile kaalutletud rohelise või punase tule. Edukaks tunnistatud Sweco grupi pakkumuses on esindatud eksperdid Eestist, Soomest ja Rootsist. «Tallinn-Helsingi tunneli eeluuringu näol on tegemist äärmiselt huvitava ja tehniliselt nõudliku tööga. Oleme sellesse protsessi kaasanud parimad Sweco spetsialistid ning koostööpartnerid Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Eesti Geoloogiakeskusest,» rääkis Needo.
Harju maavanema Ülle Rajasalu sõnul tõendas suur huvi hanke vastu ja tugevad rahvusvahelised pakkujad, et püsiühenduse loomine kahe pealinnaregiooni vahel on atraktiivne. «Arvestades meie geopoliitilist olukorda, on Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse idee kindlasti väärt vaagimist,» lausus Rajasalu. Samas lisas Rajasalu, et otsuse tegemine oli kõrgetasemeliste pakkumiste tõttu üpris keeruline protsess.
Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse võimalikkuse ja otstarbekuse üle on arutatud juba mitmeid aastaid ning seda küsimust on vaadeldud 15 erineva uuringu raames, kuid seni põhjalikult teostatud uuringut vastuste saamiseks valminud ei ole. Tasuvusuuringu eeluuringuga vaadeldakse võimalikku Tallinna ja Helsingit siduvat püsiühendust tunnelina või tunnelite ja sildade kombinatsioonis.
Rail Balticu «pikendamine» üle lahe Soome võimaldaks kasvatada kauba- ja reisijatevoogu trassil, ühendaks kogu skandinaavia ühtsesse raudteevõrgustikku ning tagaks regionaalpoliitiliselt olulise kiire maismaaühenduse Kesk-Euroopaga seniste äärealade jaoks.
Sweco on Skandinaavia suurim konsultatsiooniettevõtete grupp, mis tegeleb ehitusliku ja arhitektuurse projekteerimise, projektijuhtimise ja keskkonnatehnoloogiaga. Kogu grupp annab tööd üle 9000 inimesele 10 riigis.
Uuringut rahastab Projekti TALSINKIFIX, mille partnerid on Harju Maavalitsus, Tallinna ja Helsingi linnavalitsused ja Femern Belt Arengufond Taanist. Projekti kogumaksumus on 100 000 eurot ning 85 protsendi ulatuses rahastab projekti Euroopa Liidu Läänemere Strateegia seemnerahastu programm (EUSBSR Seed Money Facility).
Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse eeluuring koondab kokku kõik teadaolevad senised uuringud ja andmed eesmärgiga anda teaduslikult põhjendatud ning analüüsidele toetuv esialgne hinnang: «Kas ja milliste tingimuste korral on mõeldav Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse loomine?» Uuringu ülesandeks on koondada teadaolevad andmed ning välja selgitada missuguseid andmeid ja uuringuid on veel vaja teostada. Uuringu osaks on hinnangu andmine võimaliku püsiühenduse väljavaadetele sotsiaalmajanduslikust aspektist.
Tallinn-Helsingi püsiühendus on välja toodud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+, Harju maakonna maakonnaplaneeringu ja Viimsi valla üldplaneeringus. Püsiühenduse eesmärk on siduda Tallinna ja Helsingi pealinnaregioonid. Tallinn-Helsingi transpordi arengustrateegiate analüüs on välja toonud, et hästi ühendatud kaksiklinnad omavad potentsiaali muutuda Põhja-Euroopa heaolu- ja innovatsiooni keskuseks. Uusimaa maakonnaplaneeringus ja Helsingi üldplaneeringus on püsiühenduse loomiseks vajaliku maa reserveerimine kaalumisel, kuid selle loomist nähakse vajadusena parandada senist regioonide vahelist ühendust.