/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/05/13/367102t1h7d73.jpg)
Riigikogu liige Liisa Pakosta (IRL) koostab meie parlamendi ajaloo esimest, pikapäevarühmadele keskenduvat raportit, mis võib panna muu hulgas veidi muutma suure vaevaga enne suve heakskiidu saanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (PGS).
Pikapäevarühmade raport võib sundida uut kooliseadust muutma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raport on ajendatud õiguskantsler Indrek Tederi mai keskel saadetud märgukirjast, mille mõjul tühistas Tallinn neljas koolis kehtinud pikapäevarühmas käimise tasu.
Pakosta sõnul läheneb tema raport küsimusele siiski laiemalt, analüüsides kõike, mis toimub koolihoonetes väljaspool riikliku õppekava miinimummahtu.
«Paljud omavalitsused peavad seda normaalseks, et koolihoone ongi üks kohaliku kogukonna keskus ja tasuta kasutada nii pensionäride ringile kui eeskätt muidugi kohalikele lastele,» tõi ta näite ja leidis, et koolid võiks olla kõikjal kogukonnakeskused.
Samuti kogub Pakosta kokku erinevate huvirühmade ja asutuste seisukohad koolihoonete kasutamise teemal ning koostab selle põhjal muudatusettepanekute kava.
Kas raport mõnda seadust muuta soovitab, riigikogu liige veel öelda ei osanud, sest dokument on pooleli, kuid täpsustamist võib vajada PGSi pikapäevarühmade osa ning alaealiste mõjutusvahendite seadus.
Samuti peab raporti tellinud riigikogu sotsiaalkomisjon selle heaks kiitma, enne kui selle toel seadusi muutma saab hakata.
Senistest vastustest on Pakosta sõnul selgunud, et pikapäevarühma peetakse väga oluliseks sotsiaalsete erinevuste vähendamisel, kas õppimises järeleaitamisel või näiteks suhtlemise arendamisel. Tema sõnul on pikapäevarühmad ka üldjuhul tasuta, vahel küsitakse vaid toiduraha.
Haridusminister Tõnis Lukase (IRL) sõnul pole ministeeriumil midagi selle vastu, kui riigikogu peab vajalikuks PGSi taas muutma hakata. Samas märkis ta, et just riigikogu seisis kevadel tasuta pikapäevarühma kehtestamise vastu ning ministeerium oli selle poolt.
PGSi arutelu juhtinud riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg (SDE) ütles, et pikapäevarühmade küsimus on piisavalt oluline, et vajadusel seadust muutma hakata.
Tema sõnul pole aga tegelikult selles küsimuses suurt midagi uurida ja avastada, pigem tuleks tegutsema hakata – kui näiteks riik annaks omavalitsustele lisaraha, saakski rohkem tasuta pikapäevarühmi avada.
Raport peab valmima kooliaasta alguseks ehk 1. septembriks. Pakosta ootab huvirühmade ja asutuste, aga ka kõigi tavakodanike seisukohti kuni 10. augustini.