Sinimäe miitingut sooviva Öise Vahtkonna kaebus jäi kohtus rahuldamata

Ka mullu suvel toimus Sinimägedes mälestamaks 1944. aasta kaitselahingutes langenuid 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi kokkutulek. Foto: Peeter Langovits

Tartu halduskohus jättis rahuldamata Kremli-meelse rühmituse Öine Vahtkond juhi kaebuse Vaivara vallavalitsuse peale, kes ei andnud neile luba tänavu 31. juulil Sinimäel miitingu korraldamiseks samas kohas 20. Eesti diviisi veteranide kokkutulekuga, kuid kaebaja jäi rahule sellega, et kohtuotsuses kasutatakse väljendit «traditsiooniline SS veteranide koosolek».

Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik Raili Randlane jättis reedel kohtuotsusega Maksim Reva kaebuse Vaivara vallavalitsusele avaliku koosoleku teate registreerimise kohta ettekirjutuse tegemiseks täies ulatuses rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada apellatsioonkaebuse Tartu ringkonnakohtule.

«Mind rõõmustas see, et kohtunik kasutas oma otsuses väljendit «traditsiooniline SS veteranide koosolek». Pisiasi, kuid siiski märgilise tähendusega,» märkis Öise Vahtkonna juhatuse liige Maksim Reva portaali baltija.eu vahendusel. Kohtuotsus ei takista Öisel Vahtkonnal paluda juba esmaspäeval oma 31. juuli miitingu registreerimist väljaspool veteranide koosoleku toimumisala piire, ütles Reva.

Schutzstaffel, lühendatuna SS oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal, mille liikmeks võisid saada ainult Suur-Saksamaa kodanikud. SSi organisatsiooni kuulunud nn. Relva-SS väeüksuste eestlastest jt. välismaalastest sõjaväelased ei saanud kunagi SSi liikmeteks sõltumata sellest, kas nad ühinesid Relva-SS väeosadega vabatahtlikult või mobilisatsiooni korras.

20. Relvagrenaderide SS-diviisis (saksa keeles 20. Waffen-Grenadier-Division der SS) võidelnud veteranid mälestavad iga aasta juuli lõpus Sinimägedes 1944. aasta kaitselahinguid. Igal aastal on kokkutulekut kajastanud Venemaa meediakanalid, süüdistades sealjuures sageli Eestit «natsismi heroiseerimises».

Lahingud Narva piirkonnas algasid 1. veebruaril 1944, kui Leningradi alt taganesid sinna Saksa armeegrupi Nord väosad. Lahinguis osalesid aktiivselt ka Saksa armees võidelnud Eesti mobiliseeritud ja vabatahtlikud, samuti teistest Euroopa maadest pärit vabatahtlikud. 26. juulil jättis Saksa armee Narva maha ja taganes Sinimägedesse.

29. juulil 1944 toimus vaidlusaluses paigas Teise maailmasõja üks verisemaid lahinguid Eestis, kus kapten Paul Maitla juhitud väeosa ja teised Saksa relvajõudude üksused hoidsid ära Grenaderimäe vallutamise pealetunginud ülekaaluka Punaarmee poolt.