/nginx/o/2014/09/07/3328533t1hd7d6.jpg)
Eesti Juristide Liit tegi tänase avaistungi eel riigikogule pöördumise, milles kutsub üles riigikogu eetikakoodeksit vastu võtma ning senisest põhjalikumalt seadusmuudatuste põhjendatust analüüsima.
Juristide liit ootab riigikogult eetikakoodeksit ja lobireegleid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juristide liit tunnustas pöördumises riigikogu eelmisel istungjärgul lõpule viidud majandushaldusõiguse ja karistusõiguse reformide eest, aga samuti erakondade rahastamisreeglite täpsustamise eest, mille vajadusele vabakonnad olid ammu tähelepanu juhtinud.
«Kahjuks peame nentima, et seni ei ole riigikogu vastu võtnud enda tegevuse eetikareegleid. Raske on nõuda eetilist tegutsemist ühiskonnaliikmetelt, kui seadusandja ise ei saavuta nende reeglite kokkulepet. Ootame ja hoiame pöialt, et riigikogu selle endale võetud ülesande veel enne valimiskampaania algust lahendaks,» märkis liit pöördumises. «Kindlasti oleks see üheks tagatiseks ausale valimiskampaaniale.»
Samuti ootavad juristid riigikogult lobireeglite läbipaistvat ja selgesõnalist sätestamist seaduse tasemel: «Et keegi ei saaks väita, nagu seadused oleksid ostetavad ja riigikogu liikmed müüdavad. Sellised väited ei solva mitte ainult riigikogu vaid kõiki ausaid Eesti kodanikke – valijaid.»
Juristid väljendasid ka muret selle üle, kuidas riigikogu arvestab riigikohtu otsuseid. «Tihti jäetakse seaduste põhiseadusega kooskõlla viimisel hiljaks ja mõnikord ei arvestata isegi riigikohtu otsustega, nagu näiteks ravimiseaduse puhul. Õigusriigi toimimiseks on vaja, et riigikogu ise jälgiks riigivõimude lahususe põhimõtet,» rõhutas juristide liit.
Samuti juhtis liit tähelepanu õigusloome püsivuse ja stabiilsuse põhimõtte rikkumisele. «Eelmise aasta 1. septembril jõus olnud 398 seadusest on riigikogu eelmise tööaasta jooksul muutnud 324 seadust ja paljusid neist mitmeid kordi. Reformide puhul on suur muudatuste maht õigustatud, kuid kas alati? Võib tuua näiteid, kus seaduse muudatuse põhjenduseks on toodud üksnes parem sõnastus.»
Eesti Juristide Liit kutsub parlamenti üles kontrollima ja analüüsima põhjalikumalt valitsuse eelnõude kvaliteeti ning muudatuste põhjendatust ning ebavajalikud olulisi mõjusid mitteomavad seaduseelnõud tagasi lükkama. «Kvaliteedi kontrolliks soovitame küsida iga olulise seaduse kohta õigusteadlaste ja suure praktikakogemusega juristide arvamusi. Arvame, et riigikogu peab jälgima seaduste elluviimise praktikat ja hindama seaduse kehtestamisele järelmõjusid.»
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Ken-Marti Vaher (IRL) märkis, et juristide liidu tähelepanekud on mõistlikud ning samale on viidanud ka mõned rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks GRECO.
«Lobireeglite koostamine on alanud, riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon on koostanud tooriku ja seda käsitletakse parlamendis sügishooajal,» tõi aga Vaher esile. «Samuti on koostatud toorik huvide konflikti vältimise kohta, selle üle on alanud arutelu.»