/nginx/o/2014/08/19/3287865t1h3f6c.jpg)
Reformierakond teeb ettepaneku kehtestada reservõppekogunemistel osalejatele kaitsepalk, mille eesmärk on kompenseerida kõigile reservõppustel osalejatele töötasu samas mahus, mida nad igapäevaselt oma töökohal teenivad. Teine ettepanek on erakonnal luua riigikaitsegümnaasium.
«Kui täna on õppustel osalejate päevatasu olenevalt auastmest 27-40 eurot, siis tulevikus kompenseeritakse reservõppustel osalejatele töötasu samas mahus, mida nad igapäevaselt oma töökohal teenivad,» rääkis laupäeval Tallinnas julgeolekustrateegiat arutama kogunenud Reformierakonna volikogul erakonna juhatuse liige Hanno Pevkur.
«Kui allohvitser Toomas teenib täna päevas 40 eurot, siis reservõppekogunemistel on tema päevatasuks 30 eurot, mis tähendab tema pere eelarves kahenädalase õppe korral 140 eurost puudujääki,» ütles Pevkur. «Õppused ei tohi tekitada reservväelastele finantsilisi probleeme.»
2013. aastal kutsuti õppustele 3084 reservväelast ning neist osales õppustel 1384. Aasta varem kutsuti 5771 ning osales 2993 inimest. Kaitseministeeriumi tellitud uuringu kohaselt ei ole 80 protsenti reservõppustel osalenud isikutest rahul õppekogunemistel osalemise eest saadava hüvitisega.
«Aastast aastasse osalevad reservõppekogunemistel vaid pooled kutsututest, millel on kindlasti oma mõju reservõppuste kvaliteedile ja üksuste valmisolekule konfliktisituatsioonis tegutsemiseks. Reservõppekogunemistel järjepidev osalemine tõstab riigi kaitsevõimet,» sõnas Pevkur.
Kaitsepalk sarnaneb emapalga mudelile, kus hüvitisele on kehtestatud alam- ja ülemmäär.
«Kui muudatusel on positiivne mõju ja reservõppekogunemistel osalejate arv suureneb märgatavalt, siis see võiks tähendada kuni 2 miljonit eurot kaitse-eelarvele,» ütles Hanno Pevkur.
Plaan luua riigikaitsegümnaasium
Reformierakonna julgeolekustrateegia näeb ette ühe riigigümnaasiumi loomist, kus antakse põhihariduse põhjal riigikaitse kallakuga keskharidust.
«Kaalume luua haridusasutuse, kus noortel on võimalus omandada riigikaitse kallakuga keskharidust. Riigikaitsekoolid on pika ajalooga ja edukalt toimivad haridusasutused nii Ameerika Ühendriikides kui ka näiteks Kanadas,» rääkis Urmas Paet teisest Reformierakonna ideest.
Riigikaitsegümnaasium võiks olla praktilist keskharidust andev eliitõppeasutus, kus lisaks teoreetilisele ja praktilisele riigikaitseõppele pannakse rõhku reaalainete, keelte ning küberkaitsevaldkonna õpetamisele. Täiendavate praktiliste kogemuste saamiseks peab riigikaitsegümnaasiumi lõpetanu osalema ka ajateenistuses.
«Riigikaitsegümnaasiumi loomise eesmärk on anda praktilist haridust neile, kes soovivad alustada karjääri kaitseväes või soovivad omandada praktilist keskharidust. Gümnaasiumi lõpetavad koostöökogemuste ja liidriomadustega noored, kes on edukad nii riigikaitselises karjääris kui ka tsiviilvaldkonnas,» lisas Paet.
Reformierakonna julgeolekustrateegia prioriteediks on laiapõhjaline riigikaitse, sealhulgas tahab erakond sisse viia 2-nädalased riigikaitsekursused ja kohustusliku riigikaitseõpetuse koolides ning suurendada kaitsekulutusi liitlaste siinviibimise rahastamise võrra.