Maarjamaa kahtlane juubel

Illustratsioon: Pm

Teoloogiadoktor Jaan Lahe esitab viis põhjust, miks Eesti kui Maarjamaa 800. aastapäeva tähistamine on küsitav ettevõtmine. Eesti ristiusustamise algusdaatumiks sobiks tema arvates hoopis aasta 1165, mil Lundi peapiiskop määras Eestimaa piiskopiks munk Fulco.

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on kuulutanud välja ürituste sarja «Kaheksa sajandit Maarjamaad». Üritused, mis algavad juba lähimal ajal ja kestavad kuni järgmise aasta lõpuni, meenutavad 4. Lateraani kirikukogu 1215. aastal, mil paavst Innocentius III olevat kuulutanud Eesti- ja Liivimaa Neitsi Maarja maaks. Korraldajate sõnul on see märgilise tähendusega sündmus Eesti ajaloos, kuid nagu iga märgilise tähendusega sündmus, nii on seegi mitmetähenduslik. Seetõttu tekitab selle suurejooneline ja pidulik tähistamine ilmselt nii mõneski kriitiliselt mõtlevas inimeses küsimusi.

Esimese küsimuse tekitab juba ainuüksi valitud daatum. Nimelt mainitakse Liivimaad kui Neitsi Maarja maad Lübecki Arnoldi kroonikas juba varem, 1186. aastal, seoses Liivimaa piiskopkonna rajamisega, mille keskuseks sai Riia. Henriku «Liivimaa kroonika» andmetel pühitses Riia piiskop Albert Riia toomkiriku koos kogu Liivimaaga «õndsaima jumalaema Maarja auks» ning see sündmus on dateeritud aastaga 1201. või 1202. Suurim probleem on aga selles, et Liivimaa pühendamine Maarjale paavst Innocentius III poolt 1215. aastal ei ole üldse kindel ajalooline fakt.