Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Vahtralehega kihutaja lõpetas arestikambris

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urmas Neeme
Copy
Algaja juhi tunnusmärk roheline vahtraleht.
Algaja juhi tunnusmärk roheline vahtraleht. Foto: Peeter Sirge/Postimees

21. juulil peatas Lõuna prefektuuri mootorrattapatrull Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel kiirusega 143 km/h liikunud sõiduki BMW, mille roolis oli 19-aastane esmase juhiloaga noormees.

Noormees toimetati kohtusse, kus talle määrati karistuseks kaks päeva aresti ja lisakaristusena võeti juhtimisõigus üheks kuuks.

«Suuremad kiiruseületamised ei saa juhtuda kunagi juhuslikult või kogemata. See on sõidukijuhi teadlik otsus ja valik,» kommenteeris Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse vanemkonstaabel Urmas Solovjov. 

Selle aasta esimese kuue kuu jooksul Lõuna-Eestis juhtunud liiklusõnnetuste analüüs näitas, et inimkannatanutega avariide toimumise põhjuseks oli pea pooltel juhtudel kiiruseületamine, mille tagajärjel hukkus 8 inimest. 

«Hukkunutega juhtunud liiklusõnnetuste hulgas paistab silma asjaolu, et pooled neist on põhjustanud alla 20-aastased sõidukijuhid,» ütles Solovjov. 

Politsei tuletab sõidukijuhtidele meelde, et kiiruseületamisega on kaotada kindlasti rohkem kui võita. Kihutamisega vahelejäämise korral on karistuseks juhtimisõiguse peatamine, rahatrahv ja arest.

«Nende jaoks, kellele on juhtimisõiguse olemasolu hädavajalik seoses töö või muude sõitudega, tähendab juhtimisõiguse äravõtmine igapäevaelu ja toimetamiste peapeale paiskamist,» sõnas vanemkonstaabel Solovjov.

«Mis kõige olulisem, suur kiirus võib viia õnnetuseni, mis röövib kelleltki tervise või elu, ning seeläbi igaveseks ka enda või lähedaste hingerahu,» lisas politseiametnik.

Tagasi üles