/nginx/o/2014/09/05/3324447t1hcfa6.jpg)
Peaminister Taavi Rõivase sõnul oli lõppenud NATO tippkohtumine Eesti jaoks viimase kümne aasta edukaim ning tänasel Põhja Atlandi Nõukogu kohtumisel kiitsid riigipead ja valitsusjuhid heaks NATO vägede kohalokeku jätkumise ja suurendamise NATO idatiival, sealhulgas Eestis.
Kohtumisel kinnitati NATO valmisoleku tegevuskava (Readiness Action Plan). Sellega tugevdab NATO oma oma kollektiivkaitselisi tegevusi ja suurendab oma kohalolekut NATO piiririikides.
Peaminstri sõnul saavutasime me selle, et NATO liidrid andsid üksmeelse nõusoleku olemasolevate liitlaste kohaoleku jätkamiseks senikaua kuni julgeolekuolkurd seda nõuab.
USA president Barack Obama kordas tippkohtumisel oma Tallinnas väljaöeldud otsust rajada Ämarisse USA juhitav piirkondlik õhuväeväljaõppekeskus, lisaks tugevdatakse oluliselt Poolas asuvat NATO korpuse staapi. Paljud liitlased teatasid täiendavatest panustest, mis tugevdavad Balti regiooni julgeolekut öhus, maal ja merel.
Samuti otsustati astuda olulisi samme vägede reageerimiskiiruse suurendamiseks. Näiteks eelpositsioneeritud relvastuse ja varustuse ning ühiste õppuste näol. Eesti jaoks olulise otsusena viiakse muutunud julgeolekuolukorraga kooskõlla ka NATO kaitseplaanid.
Rõivase sõnul näitas tippkohtumine, et NATO suudab kiiresti kohaneda muutunud olukorraga, otsida püsivaid lahendusi ja tugevdada kollektiivkaitset NATO idatiiva riikides.
«Tänane otsus lisab meile kindlust juba olemasolevale NATO kollektiivkaitse garantiile,» ütles ta.
Kaitseminister Sven Mikseri sõnul pakub kokkulepitu meie piirkonna riikidele tugevat turvatunnet aga on ka jõuliseks heidutuseks potensiaalse agressori vastu.
«Tegevuskava loob eelduse valmisoleku oluliseks tõstmiseks,» ütles Mikser.
Mikseri sõnul annavad NATO väga kiires valmisolekus olev üksus ning seitsme riigiga loodav ühendekspeditsioonivägi Eesti julgeolekule veel täiendava kindluse.
Välisminister Urmas Paeti sõnul vastas Walesi tippkohtumine täielikult Eesti ootustele.
«See andis tunnistust NATO ühtsusest ja valmisolekust vastata mistahes ohtudele,» märkis ta.
Paeti sõnul kinnitas NATO, et julgeolekutase peab olema kõigis liikmesriikides sama, hoolimata riikide geograafilisest asendist või ajaloost. «Samuti kinnitas NATO kaitsekulude kahe protsendini SKPst tõstmise vajadust kõigis liikmesriikides ning ka NATO edasise laienemise jätkumist,» lausus Paet. «Arvestades julgeolekuolukorra kiiret muutumist on äärmiselt oluline NATO senisest tihedam koostöö lähedaste partneritega nagu Soome, Rootsi, Austraalia ja mitmed teised.»