:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2014/09/01/3312769t1h5e13.jpg)
Eesti õhuväe ülema Jaak Tarieni sõnul Ämari lennubaasis NATO õhuväe treeningkeskuse rajamiseks lennukite jaoks ruumi on, kuid inimeste majutamisega läheb kitsaks ja keskuse personali elamispinna jaoks on ilmselt tarvis lisainvesteeringuid.
Ämari lennubaasis läheb majutusega kitsaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta märkis, et kui Taani õhuturbeüksus mahtus oma kontingendiga olemasolevatesse hoonetesse ära, siis septembri algusest õhuturbemissiooni üle võtnud sakslastel on juba kitsas ja osa neist on majutatud hotellidesse.
«Lennukite parkimise poolest praegu nii kitsas ei ole. Praegu Ämaris baseeruv nelja lennukiga õhuturbe üksus on kõik oma angaarides, väljas perrooni peal on hävitajate eskadrilli ja suurte lennukite perroonil on transpordilennukite jaoks ruumi,» ütles Tarien Postimehele.
Ämari lennubaasis on üks remondiangaar ning treeningkeskuse lisandumisel peavad õhuturbeüksus ja treeningkeskus seda omavahel jagama.
Hävitajate parkimisangaare jagub praegu ainult olemasoleva õhuturbeüksuse jaoks, kokku on selliseid angaare neli. Lennukeid saaks parkida ka väliperroonil, kuid Eesti kliimas, eriti talvel, oleks parem, kui igal lennukil on angaaris koht olemas.
«Me rääkisime NATO Euroopa väejuhatusega mõned kuud tagasi treeningkeskuse rajamisest Ämarisse ning siis oli jutuks, et esialgu ei hakata lennubaasi üle koormama. Nad saavad aru, et meie inimressurss on selline nagu ta on ja kuskilt seda kiiresti juurde ei võta,» rääkis Tarien.
Õhuvägi pidi oma personaliplaanid üle vaatama juba kevadel, kui oli selge, et ka Ämarisse tuleb õhuturbeüksus.
«Ämari pidi esialgsete plaani olema ööpäevaringses valmiduses neli kuud aastas ehk üks rotatsioon ja ülejäänud ajal tööaegses ehk kella 8-17 valmiduses. Nüüd on meil tulnud äkitselt aasta aega varem minna ööpäevaringsele tsüklile. Me värbame endiselt aktiivselt endale tööjõudu juurde, kuid arvestada tuleb sellega, et kaitseväkke värbamine ei ole võrreldav restorani tööle võtmisega. Kaitseväelasel peab olema kontrollitud taust, ta peab vastama tervisenõuetele, ta peab läbi saama füüsilise võimete testist,» lausus Tarien.
Ta lisas, et kaitseväkke tööle värbamisel võib kuluda alates inimese sooviavaldusest kuni tema tööletulekuni nädalaid või isegi kuid.
«Protsess on alates aprillist aktiivselt käinud, me oleme endale juba mitmeid inimesi juurde saanud ja saame ka edaspidi. Ma usun, et personali taha treeningkeskuse rajamine kindlasti ei jää. Inimesed tahavad huvitavat tööd ja Ämari on praegu Eesti kõige põnevam töökoht, sellist lahingutehnikat ja sellist tehnikat mujal naljalt ei näe,» rääkis Tarien.
Treeningkeskuse rajamise üksikasjadest on õhuväe juhi sõnul praegu veel vara rääkida.
«Ma näen oma ameerika kolleege ja NATO õhuväe ülemat 12.-21. septembrini toimuval visiidil Ameerika Ühendriikidesse. Pärast seda võib loodetavasti treeningkeskusest juba midagi konkreetsemalt rääkida,» sõnas Tarien.
Õhuväe ülema sõnul oli see eile väga rõõmustav sõnum, kui USA president Barack Obama ütles Ämarisse õhuväe treeningkeskuse rajamise otsuse välja, kuna see näitab, et Eestil on potentsiaali sellise keskuse loomiseks.
«See on väga suur tunnustus Eesti riigile ja tööle, mida me oleme teinud Ämari lennubaasi ja teiste õhuväe teenuste arendamisel. Õhuvägi ei koosne ainult lennuväljast, selle alla käivad ka radar, raadiovõrk, õhujuhtimise võimekus, meie õhuruumi väljaõppealad ja muu. Kuna Eesti riigikaitses on õhuruumi kontroll on kõige suurem lünk ja meil endal selleks praktiliselt võimekust ei ole siis on treeningkeskuse tulek Eestisse väga oluline meie julgeolekule,» sõnas ta.