/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2014/09/03/3318263t1hf7e1.jpg)
Täna varahommikul Tallinna lennuväljal maandunud Ameerika Ühendriikide president Barack Obama liigub Tallinnas napil, mõnekilomeetrise raadiusega alal, mis jääb Kadrioru ja kesklinna vahele.
Parimate sõprade sümboolne kohtumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Visiidi käigus – see pole pikem kui tavalise eestlase tööpäev – kohtub ta USA diplomaatide ja sõdurite, Baltimaade presidentide ning Eesti valitsusega. Külaskäigu kulminatsiooniks kujuneb tõenäoliselt Obama kõne valitud auditooriumile, millest loodetakse jätku tänavu juunis Varssavis välja käidud mõtetele NATO ühtsusest ja artikli viis kehtivusest.
Välispoliitika analüütiku Ahto Lobjaka sõnul on Obama visiidi ajastus teraselt valitud, sest see on lühiajaliselt kõige efektiivsem viis anda Venemaale sõnum Ühendriikide toetusest alliansi väikeriikidele.
Teisest küljest seab visiidi ajastus ka teatud raamid, sest kui USA president tuleb NATO tippkohtumise eelõhtul vaid mõnesaja kilomeetri kaugusele Venemaa piirist, ongi sõnumiks visiidi toimumise fakt, mitte aga seal sündivad kokkulepped.
«Ta võib teatada mõnest suhteliselt väikesest sammust: näiteks teha avalikuks tankide saabumise (oktoobris saabuv Ühendriikide maaväekompanii – O. K.). Aga mingit mängumuutjat ta teatada ei saa,» ütles Lobjakas.
Negatiivne stsenaarium
Mitte et Eestil soove poleks. On küll. Näiteks Saksa ajakiri Spiegel on paljastanud, et Baltimaad ja Poola soovivad taotleda NATO-Venemaa 1997. aastal sõlmitud alusdokumendi tühistamist. See nägi ette, et püsivaid NATO baase piiririikidesse rajada ei või. Just sellele leppele viidates on liidukantsler Angela Merkel seni välistanud, et NATO alalised baasid Balti riikidesse loodaks.
«Eesti on rumala dilemma ees. Kuna me teame, et neid soove me ei saa, siis ei ole mõtet neid ka Obamalt avalikult küsida. Muidu jääks mulje, et Ühendriigid ei anna meile seda, mida tahame,» arutles Lobjakas. «Niisiis, teatud mõttes see visiit seob meie käed. Osa asju tuleb küsida mujal kui siin.»
Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp on veendunud, et president Toomas Hendrik Ilves omavahelises vestluses selle ettepanekuga siiski välja tuleb. «Oleks patt seda võimalust mitte kasutada,» märkis professor.
Kasekampi sõnul peaks Balti riikide presidentide siht olema korrata Obamale Baltikumi praeguste kõhkluste ulatust, et USA president võiks aidata leida neile kõlapinda NATO tippkohtumise läbirääkimistel teiste alliansi liikmetega.
Tõenäoliselt NATO-Venemaa aluslepet Walesis sellele vaatamata ei tühistataks, kuid selle ümber võiks tekkida tuline arutelu. Allianss võiks aga leppida kokku sedavõrd tähtajatus vägede roteerumises, et see oleks pea võrdväärne alalise kohalolekuga.
Kasekampi sõnul ei ole välistatud ka see, et visiit jääb sõnumi tasandile. «Ameeriklaste vaatepunktist võibki visiit olla see kaart, mida nad lauale panevad, ning sellele ei järgne midagi muud sisulist. See oleks negatiivne stsenaarium, mida välistada ei saa,» lausus ta.
Üks neist, kelle nõuannete järgi Eesti riigipea täna Obamaga kohtumisel jututeemasid valib, on Ilvese julgeolekunõunik Merle Maigre. Tema sõnul on Eesti eesmärgid eelkõige seotud julgeolekupoliitikaga.
«Konkreetse punktina on kavas sisuline arutelu selle üle, kas ja mil määral USA plaanib Eestis ja Balti riikides, Poolas ja Rumeenias oma kohalolekut pikendada, kinnitada ja fikseerida,» sõnas ta.
Ühtegi lepet presidentide kohtumisel aga ei allkirjastata. «Aga see ei tähenda, et seda ei tehtaks suuliselt. Päris detailideni ei ole kõik punktid paika pandud, vaid natuke peab olema ka hetke inspiratsiooni ja lummust,» märkis Maigre.
Julgeolekuküsimustest võib sõltuda see, kuidas on eestlased valmis veel hulgaks muudeks aruteluteemadeks, nagu näiteks olukord Iraagis või arengukoostöö uute demokraatlike süsteemide ülesehitamisel.
Veel võib kõne alla tulla Eesti ja USA küberkoostöö, milleks mullu detsembris sõlmisid koostööleppe USA asepresident Joseph Biden ja välisminister Urmas Paet. Selle käigus aitab Eesti Ühendriikidel parandada õiguskaitsevõimekust ja haridussüsteemi ning tagada piiranguteta ligipääsu sotsiaalmeediale ja internetile.
Sõnum Putinile
Eesti põhilootused on aga sellel, et Obama jätkab oma sõnavõttudes joont, millele ta pani alguse 4. juunil Kesk- ja Ida-Euroopa presidentide kohtumisel Varssavis. USA riigipea nimetas Poolas peetud kõnes viit riiki – sealhulgas Eestit –, kelle territoriaalse terviklikkuse eest seisavad Ameerika Ühendriigid ja NATO sama vankumatult, nagu oleks tegu nende enda vabadusega.
Professor Kasekampi sõnul ongi nüüdse Eesti-visiidi peamine signaal suunatud Kremlile, et Venemaal ei tuleks pähe korrata Ukraina agressiooni Baltimaades või Poolas.
«Kui Vladimir Putin on ratsionaalselt kalkuleeriv küüniline oportunist, siis peaks sõnum kohale jõudma,» analüüsis ta. «Kui aga on tõsi Saksamaa kantsleri Angela Merkeli väide, et Putin elab paralleelses tegelikkuses, siis see sõnum talle kohale ei jõua.»
Välispoliitika analüütiku Lobjaka sõnul on Obama Eesti-visiidi lühiajaline mõju see, et Venemaa president võtab selle toimumise arvesse. Kremli jaoks maksab aga pikk perspektiiv ehk see, kuidas muutub visiidi järel Balti riikide kaitsevõime.
«Sellest sõltub piltlikult see, kui kauaks jääb Obama lahkudes siin õhku see viiruk, mis peaks saatanat eemal hoidma,» iseloomustas Lobjakas.
Kauaaegne USA poliitika vaatleja Jonatan Vseviov lausus, et Eesti jaoks tähendab Obama visiit ka laiemat tuntust Ühendriikides, kuna seda saabuvad kajastama sajad sealsed ajakirjanikud.
«Meie tuntusele Ameerikas aitab see kindlasti kaasa. Saadakse teada, mis riik Eesti on ja kui palju me liitlassuhtesse panustame,» sõnas Vseviov.
Nii Maigre kui ka Vseviov olid ühel meelel selles, et Barack Obama visiit pole revolutsiooniline, vaid kahe riigi viimase aja tihedat koostööd vaadates pigem loogiline samm. Kuna Eesti ja Ameerika Ühendriigid on olulistes küsimustes, nagu näiteks kaitsekulutuste suurendamine, niigi ühel meelel, pole Tallinnas vaja pingutada eelkokkulepete sõlmimiseks.