President Toomas Hendrik Ilves ja Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama ütlesid täna Tallinnas Eesti Pangas ühisel pressikonverentsil, et Ukrainale on praegu poliitiline toetus hädavajalik.
Ilves ja Obama: Ukraina vajab poliitilist toetust
Ilves ütles, et Ukraina vajab praegu eelkõige poliitilist toetust, kuna poliitilisest toetuses sõltuvad ka kõik muud otsused, nagu majandusabi, humanitaarabi ja sõjaline abi.
«NATO tippkohtumisel Walesis arutatakse, kuidas suurendada koostööd Ukrainaga. Me oleme kahekordistanud humanitaar- ja arenguabi, me oleme toonud tõsiselt haavatud Ukraina sõdureid rehabilitatsioonikeskusesse. Ukrainal on selliselt abist praegu puudus,» ütles Eesti riigipea.
Ilvese sõnul saab aeg enne Ukrainas oktoobris toimuvaid parlamendivalimisi olema keeruline, kuna Venemaa teeb ilmselt kõik endast oleneva, et valimisi õõnestada. «Me nägime sama enne Ukraina presidendivalimisi. Me peame olema valmis väga keeruliseks perioodiks,» tõdes Ilves.
Eesti president märkis, et Ukraina järgmisel valitsusel saab parlamendivalimistele tuginedes olema täielik legitiimsus. Tema sõnul peab Ukraina uus valitsus näitama, et riigil on alternatiiv sellele, millest ukrainlased pool aastat tagasi loobuda otsustasid.
«Ukraina valimised peavad olema vabad ja õiglased ning välist sekkumist ei saa lubada. Me kõik teame, mida Vene väed võivad teha, et demokraatlikku protsessi häirida. Me peame olema valimis seda dokumenteerima,» sõnas Ilves.
USA presidendi Barack Obama sõnul on demokraatlike lääneriikide eesmärk näidata ühist mõtlemist ja toetust Ukraina jõupingutustele oma suveräänsuse säilitamisel,
«Sanktsioonid on Venemaale tugevalt mõjunud, me peame tagama, et agressioon Ukrainas ja rahvusvahelise õiguse rikkumine läheb Venemaale kalliks maksma. Me peame liitlastega tagama, et sanktsioonid mõjutaksid Venemaa majandust. See mõjutab ka Venemaad seestpoolt, kuna riigi praegune strateegia ei teeni vene rahva huve,» sõnas Obama.
USA presidendi sõnul tuleb pöörata tähelepanu ka Ukraina majandusele, kuna Venemaalt toetust saavatele separatistidele vastuhakkamine on nõudnud Ukrainalt kulutusi, samuti on konflikt mõjutanud ka riigi tööstust. «Me peame toetama Ukraina majandust ja aitama läbi viia vajalikke reforme, et nad saavutaksid samasuguseid muutusi, mida me oleme näinud Eestis.
Ta lisas, et Ukraina pole NATO liige ja sõjaliselt sekkuda ei ole seal kavas, küll aga saab allianss toetada Ukraina armeed koolituste ja muu praktilise koostööga.