/nginx/o/2013/10/26/2576804t1h598d.jpg)
Odavas võõrtööjõus ei tasu Eesti järgmist edulugu näha, kirjutab riigikogu liige Tõnis Kõiv (Reformierakond) oma blogis, kommenteerides ettevõtja Priit Alamäe ettepanekut lubada Eestisse tuua peredesse lapsehoidjateks-koduabilisteks Aasiast odavat tööjõudu.
«Kahjuks on lasteaia-ja sõimekohtade puudus täna veel reaalsus ja lapsehoidja aitaks siin noore ema või isa tagasi tööle. See on kindlasti positiivne. Kui paljudel on tegelikult võimalik oma peresse võtta kolmas inimene, võõrast kultuuriruumist ja võõraste kommetega? Kuidas mõjub võõras keeles lapsehoidja lapse arengule? Teatavasti on lapse areng esimese kolme eluaasta jooksul eriti kiire ja juba kolmanda eluaasta lõpuks saab temast isiksus,» arutles Kõiv.
Ta märkis, et lapse aktiivne kõne areneb varases eas tormiliselt ning ta omandab kolmanda eluaasta lõpuks juba kuni 1500 sõna. «Kui lapsehoidja on Aasiast, siis mis keeles need sõnad on?» pärib Kõiv.
«Seni oleme võõrtööjõust rääkides siiski mõelnud spetsialistidele, keda meil endil ei ole võtta ja kelle palkamine aitaks Eestis suuremat lisaväärtust luua. Miinimumpalgast väiksema palgaga nõus olevate töötajate Eestisse toomine suurendab varem või hiljem koormust meie sotsiaaleelarvele, mis on isegi pingeline. Pealegi on meil ju omad Eesti inimesed, kas töötud või väiksema töövõimega, kes oleks kindlasti huvitatud n-ö tubasest tööst,» leiab Kõiv.
«Töövõimereformiga pingutame selle nimel, et rohkem inimesi leiaks tee tööturule. Kui paremini toime tulevad ühiskonna liikmed pakuvad tööd väiksema töö-ja toimetulekuvõimega inimestele oleks sel veel ka ühiskonda sidustav mõju. Mulle meeldib riik, kus elavad vabad ja üksteisest hoolivad inimesed. Seega ei tasu odavas võõrtööjõus Eesti järgmist edulugu näha,» järeldab Kõiv.