Iseseisvuse taastajad kutsusid Obamat kindlustama Balti riikide kaitset

20. augusti klubi Toompea lossi Valges saalis. Foto: Mihkel Maripuu

Balti riikide iseseisvuse taastamise eest hääletanud Eesti, Läti ja Leedu seadusandjad kutsusid Ameerika Ühendriikide presidendile Barack Obamale saadetud ühispöördumises kindlustama liitlaste kohalolekut Baltimaades ning seisma otsustavalt vastu Venemaa agressioonile.

Ligi 200 kunagist saadikut, kes hääletasid Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse taastamise poolt, märkisid oma pöördumises, et Ukraina ei võitle praegu mitte ainult iseenese vabaduse ja territoriaalse terviklikkuse, vaid kogu Euroopa vabaduse eest.

«25 aastat on möödunud sellest, kui kolm Balti rahvast ühendasid käed, et demonstreerida maailmale pühendumist vabadusele ja usule, et ajalooline ebaõiglus on võimalik heastada rahumeelsete vahenditega. 600 kilomeetri pikkune inimkett pälvis ülemaailmset tähelepanu ning see on kujunenud üheks võimsamaks ajalooliseks märgiks Kesk- ja Ida-Euroopa kommunismist vabastamisel,» seisab saadikute ühispöördumises.

Saadikud tõdesid, et Eesti, Läti ja Leedu kodanikud vaatavad Balti keti 25. aastapäeval, murega, kuidas Euroopas rikutakse jõhkralt põhimõtteid, mis ei ole ainult demokraatliku ühiskonna, vaid ka rahvusvahelise korra nurgakivid.

«Mitte kaugel meie piiridest peab suveräänne riik Ukraina nägema, kuidas tema alasid okupeeritakse, rünnatakse sõjalise jõuga ja tapetakse rahulikke elanikke. Kõik see on juhtunud seetõttu, et Ukraina kasutas oma õigust järgida samu põhimõtteid mida Balti riikide inimesed väljendasid Balti ketis. Maailma üldsus vaatab vaikides pealt, kuidas Venemaa rikub rahvusvahelisi kokkuleppeid. See konflikt puudutab meid kõiki, kuna Venemaa agressioon Ukrainas vastu ei ole oht ainult selle riigi jaoks. See näitab Venemaa püüdlusi taastada Nõukogude Liit ning see õõnestab rahu ja tasakaalu kogu Euroopas, sest Venemaa eesmärk on võtta tagasi need territooriumid ja mõjusfäärid, mis tal olid Nõukogude Liidu ajal. Ukraina ei võitle täna mitte ainult oma territoriaalse terviklikkuse vaid kogu Euroopa vabaduse ja piiride puutumatuse eest. Vaba maailm peab siin sekkuma,» rõhutasid saadikud.

Nad tõdesid, et  Ameerika Ühendriigid on pärast kommunismi kokkuvarisemist panustanud palju Euroopa julgeolekusse ja demokraatiasse ning need põhimõtted on omased ka Balti riikidele.

«Härra president, me loodame, et te jätkate põhimõttekindlat seismist vaba Euroopa idee eest ja me suudame vältida sünget sõja puhkemise väljavaadet Euroopas.  Balti riigid vabastasid endid 25 aastat tagasi okupatsioonist. Täna on nad Euroopa tuleviku eesliinil. Venemaa neoimperialism paneb meid muretsema, et me oleme tema ekspansionistlike unistuste potentsiaalsed objektid,» nentisid saadikud.

Nad märkisid, et Balti riigid on tundnud alati erilist sidet Ameerika Ühendriikidega ja suurt tänutunnet tema rolli eest aidates taastada ja kindlustada julgeolekut. Saadikud meenutasid, et Ameerika Ühendriigid olid esimesed, kes teatasid, et ei tunnista Balti riikide annekteerimist 1940. aastal ja seisid nende põhimõtete eest kogu pika okupatsiooniaja vältel. Ameerika Ühendriigid mängisid olulist rolli läbirääkimistel, mis viisid Venemaa vägede väljaviimiseni meie riikidest ja just USA andis meile vajalikku abi teel ühinemisel NATOga, nentisid nad.

«Meie, Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse taastamise otsusele allakirjutanud, usume, et meie riikidevaheline side jääb murdumatuks ja ükskõik milline meievastane rünnak leiab koheselt alliansi põhjaliku sõjalise reageeringu. Seistes silmitsi agressiooniohuga, kutsume teid kindlustama liitlaste alalist kohalolekut meie territooriumil. Sellest sõltub kogu Euroopa vabadus ja julgeolek,» seisab saadikute kirjas.

Saadikud meenutasid USA presidendi John F. Kennedy 1963. aastal Berliinis öeldud kuulsat lauset «Ich bin ein Berliner» (Ma olen berliinlane). «Kennedy mõtles sellega, et iga vaba inimene, ükskõik kus ta ka ei elaks, on Berliini kodanik. Ta mõistis, et vaba maailma tulevik on otseselt seotud selle ängistuse mere keskel asuva vabaduse saare saatusega,» nentisid allakirjutanud.

Nad toonitasid, et Balti riikide kaitsele panustamine ei ole ainult mitte NATO ühisesse julgeolekusse panustamine, vaid ka kinnitus alliansi ühistest põhimõtetest ning sellest, et enesemääramisõigus on tugevam rõhumisest ja vägivallast.

Eestist on kirjale alla kirjutanud 20. augusti klubi liikmed Arnold Rüütel, Mati Ahven, Ignar Fjuk, Liia Hänni, Rein Järlik, Viljo Jürjo, Hillar Kalda, Johannes Kass, Kalju Koha, Mai Kolosov, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Ants Käärma, Marju Lauristin, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Aavo Mölder, Heldur Peterson, Priidu Priks, Koit Raud, Andrus Ristkok, Tõnu Saarman, Hanno Schotter, Lehte Sööt-Hainsalu, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Ants Veetõusme, Rein Veidemann ja Vaino Väljas.

Lätist on pöördumisele alla kirjutanud Anatolijs Gorbunovs, Dainis Īvāns, Leonīds Alksnis, Georgs Andrejevs, Andris Apinītis, Dzintars Ābiķis, Oļegs Batarevskis, Alberts Bels, Normunds Beļskis, Aivars Berķis, Arnolds Bērzs, Jānis Blažēvičs, Vilnis Edvīns Bresis, Ivars Briedis, Māris Budovskis, Emerita Buķele, Antons Buls, Ints Cālītis, Juris Celmiņš, Juris Cibuļs, Einārs Cilinskis, Mārcis Cīrulis, Velta Čebotarenoka, Ilma Čepāne, Jānis Dinevičs, Juris Dobelis, Indulis Emsis, Jānis Endele, Aivars Endziņš, Ivars Ēlerts, Andris Felss, Jānis Gavars, Imants Geidāns, Ilmārs Geige, Aleksejs Grigorjevs, Tālavs Jundzis, Egils Einārs Jurševics, Juris Karlsons, Ojārs Kehris, Edvīns Kide, Jānis Kinna, Aleksandrs Kiršteins, Gunārs Klindžāns, Ivars Krastiņš, Pēteris Krūgaļaužs, Ģirts Krūmiņš, Raimonds Krūmiņš, Jānis Lagzdiņš, Aleksandrs Lange, Pēteris Lazda, Ruta Marjaša, Visvaldis Mucenieks, Linards Muciņš, Indulis Visvaldis Ozols, Andrejs Panteļējevs, Andris Plotnieks, Andris Puzo, Stefans Rāzna, Einars Repše, Broņislavs Salītis, Antons Seiksts, Anna Seile, Vilis Seleckis, Ivars Silārs, Pēteris Simsons, Druvis Skulte, Voldemārs Strīķis, Jānis Škapars, Kazimirs Šļakota, Andris Tomašūns, Arvīds Ulme, Jānis Vaivads, Jevgēņijs Zaščerinskis ja Valentīna Zeil.

Leedust on pöördumisele alla kirjutanud Vytautas Landsbergis, Aleksandras Algirdas Abišala, Nijolė Ambrazaitytė, Laima Liucija Andrikienė, Vytenis Povilas Andriukaitis, Irena Andrukaitienė, Leonas Apšega, Mykolas Arlauskas, Rimantas Astrauskas, Vilius Baldišis, Julius Beinortas, Vladimiras Beriozovas, Egidijus Bičkauskas, Audrius Butkevičius, Virgilijus Juozas Čepaitis, Arūnas Degutis, Juozas Dringelis, Algirdas Endriukaitis, Balys Gajauskas, Eugenijus Gentvilas, Bronislovas Genzelis, Miglutė Gerdaitytė, Petras Giniotas, Eimantas Grakauskas, Romas Gudaitis, Romualda Hofertienė, Gintautas Iešmantas, Vladimiras Jarmolenko, Albinas Januška, Vidmantė Jasukaitytė, Zenonas Juknevičius, Jurgis Jurgelis, Česlovas Juršėnas, Virgilijus Kačinskas, Juozas Karvelis, Vytautas Kolesnikovas, Stasys Kropas, Algirdas Kumža, Bronislovas Juozas Kuzmickas, Kęstutis Lapinskas, Mečys Laurinkus, Arvydas Kostas Leščinskas, Jonas Liaučius, Stasys Malkevičius, Leonas Milčius, Albertas Miškinis, Donatas Morkūnas, Kazimieras Motieka, Algimantas Norvilas, Česlavas Okinčicas, Romualdas Ozolas, Nijolė Oželytė-Vaitiekūnienė, Justas Vincas Paleckis, Jonas Pangonis, Algirdas Vaclovas Patackas, Saulius Pečeliūnas, Eugenijus Petrovas, Vytautas Petras Plečkaitis, Jonas Prapiestis, Vytautas Puplauskas, Liudvikas Narcizas Rasimavičius, Rasa Rastauskienė-Juknevičienė, Liudvikas Saulius Razma, Kęstutis Rimkus, Audrius Rudys, Liudvikas Sabutis, Kazimieras Saja, Aloyzas Sakalas, Algirdas Saudargas, Algimantas Sėjūnas, Liudvikas Simutis, Česlovas Vytautas Stankevičius, Rimvydas Raimondas Survila, Saulius Šaltenis, Lionginas Šepetys, Gediminas Šerkšnys, Albertas Šimėnas, Jonas Šimėnas, Aurimas Taurantas, Vladas Terleckas, Pranciškus Tupikas, Kazimieras Uoka, Gediminas Vagnorius, Birutė Valionytė, Povilas Varanauskas, Emanuelis Zingeris, Vidmantas Žiemelis, Rūta Gajauskaitė, Klemas Inta, Stasys Kašauskas, Vytautas Kvietkauskas, Nikolajus Medvedevas ja Petras Papovas.