Juhtkiri: pinnal püsiv majandus

Kevadel teatas rahandusministeerium Eesti tänavuse majanduse reaalkasvu prognoosi – kaks protsenti. Eile tuli ministeerium välja juba palju realistlikuma arvuga – 0,5 protsenti. Piltlikult öeldes püsime tänavu oma majandusega vee peal, vähemalt ninaots ulatub ikka välja. Aga mitte ka palju enamat. Vaadates, mis toimub ka lähiriikide majanduskeskkonnas, ei ole palju lootust, et mõni olulistest naabritest käituks majandusvedurina ning avaldaks siin niipalju mõju, et saaksime Eestis tema tuules kiiremini kasvama hakata.

Järgmise aasta suhtes on ministeerium jätkuvalt suhteliselt optimistlik, oodates 2,5-protsenti reaalkasvu, kuid ka see ennustus on protsendipunkti võrra tagasihoidlikum kui kevadel. Edaspidi peaks kasv kiirenema – kui uskuda eile avaldatud arve.

Pole mingi üllatus, et Eesti (ning ka teised Euroopa riigid) majanduse käimasaamise ootusi üha tulevikku lükkab. Ebakindlus Euroopa laiemas geopoliitilises taustas mõjub meile vahetult, sanktsioonidega viibutamisest on ELi–Venemaa suhetes jõutud nende konkreetse rakendamiseni, ning ehkki nende sammude mõju ei pruugi avalduda veel kohe lähiajal, on igasuguste prognooside tegemisel praegu targem mitte liigsesse optimismi kalduda. Isegi kui Vene toiduimpordi piirangute mõju jääb kokkuvõttes tõesti nii väheseks, kui meid selles veenda üritatakse.