Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Väliseestlane sõidab ülikooli heaks rattaga mööda USAd

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Pm

Selleks, et päästa USA ülikooli haruldane Balti õpingute osakond, otsustas 58-aastane väliseestlane Tom Napa, tuntud autosportlase Toomas Napa onupoeg, jalgrattaga Põhja-Ameerika läänerannikult itta sõita.

Napa ja tema ameeriklasest sõber Mike Risse (46) asusid 11. juulil kodukandist Washingtoni osariigis USA looderannikul koos veel 40 osavõtja ja 12 giidiga teele pikale jalgrattamatkale – 30 päeva jooksul läbitakse 11 osariiki ja 3467 miili (5579 kilomeetrit). Sihtkoht: Williams­burgi linn Virginia osariigis USA idarannikul.

Kanadas sündinud ning Ühendriikides üles kasvanud ja elanud Napal on siiski säilinud side Eestiga. Napa üritab peaaegu iga aasta Eestis sugulasi külastada, ja kui aega leiab, ka tantsupeol osaleda. Ta on USAs aktiivselt kaasa löönud väliseestlaste seltsis ja näeb nüüd rattaretkes võimalust midagi Eesti heaks teha.

Nimelt otsib ta oma blogi kaudu rahalisi toetajaid, kes teeksid iga tema sõidetud kilomeetri eest annetuse Washingtoni ülikooli (University of Washington) Balti keelte programmile. Ise samas ülikoolis finantserialal magistrikraadi saanud Napa lubab igale summale omalt poolt veel 50 protsenti lisaks panna.

16 aasta eest lätlase Guntis Šmidchensi algatatud programm on ainus võimalus Loode-USAs Baltimaade keeli ja kultuuri õppida. Programmis on korraga kümmekond tudengit – balti juurtega ameeriklased, keeleteadlased ja niisama huvilised. Tunde on võimalik võtta ka inglise keeles.

Programmis osalemist on kaalunud ka Napa. «Ma ei ole eesti keelt kunagi koolis õppinud, mul on ainult nii-öelda köögi keel emalt ja isalt,» rääkis Napa.

Püsivat eesti keele õpetajat ei ole, sest selleks pole raha. Tänavu õpetas eesti keelt külalislektor Kristi Tinkus, kelle käe all tudeeris kaks koorimuusika magistriõpilast. Tinkus ja teised proovisid koostöös Eesti Instituudi ja välisministeeriumiga organiseerida programmile alalise lektori kohta, kuid järgmiseks aastaks seda veel ei saadud.

«See on kurb, et nii suures ülikoolis (umbes 43 000 tudengit – toim) ei ole püsivat eesti keele lektorit. Sellest on mul kahju,» rääkis Tinkus. «See, mida Napa teeb, on väga teretulnud. Kust see raha ikka muidu tuleb. Arvestades seda, mis süsteem Ameerikas on, on see väga hea reklaam ja viis tähelepanu juhtida, ja kui see vilja kannab, on see ka väga hea. Ta on tubli mees.»

Nii sõidab Napa Balti programmi heaks läbi Ameerika metsade, mägede ja põldude. Ta arvab, et suudab jalgrattasõiduga koguda 10 000 dollarit. «Kes soovib aidata, võib panustada näiteks kopika (kümme senti – toim) iga miili peale,» rääkis Napa. See teeks kokku umbes 35 dollarit terve reisi peale. Praegu on Napal juba 30 toetajat ja umbes 1,65 dollarit miili kohta.

Kümme aastat pensionil olnud Napale on jalgrattasõit ülepäevane trenn ja lemmiktegevus.

«Sa oled jälle nagu noor poiss. Sa näed nii palju, kõik need lõhnad ja hääled, see on huvitav. See on võimas,» rääkis Napa, kes läbib aastas tavaliselt ligikaudu 15 000 kilomeetrit. Varem on ta osalenud Euroopas viiel erineval rattatuuril, USAs oli kõige suuremaks saavutuseks sõit Mehhiko piirist Kanadani.

Kuid sellegipoolest pidas Napa ebareaalseks sõbra ettepanekut vändata ühelt USA rannikult teisele. Tuleb ju selleks sõita 30 päeva järjest umbes 187 kilomeetrit päevas. «Tema mõte see oligi,» rääkis Napa. «Ta tahtis alati seda taha ja ma mõtlesin alguses, et ta on crazy. Aga siis mõtlesin, et miks mitte. Ma jään vanaks ja nüüd on paras aeg seda teha.»

Esimestel päevadel oli suhteliselt rahulik sõita, sest ilmad olid ilusad ja tuul puhus tagant. «Teed on vaiksed ja loodus ilus. Me teame, et see ei ole nii kerge kogu aeg,» ütles Napa, selgitades, et ees ootavad ka äikesetormid. Kuid pildistamiseks ja päevitamiseks ikkagi aega ei ole. «Me ainult sõidame. Need päevad on nii pikad.»

Esmaspäeval oli Napa viimast päeva Montana osariigis, kus on laialt tühja maad. Ajaviiteks lugesid jalgratturid kokku maanteel autode alla jäänud metsloomade laipasid. «Eile oli neid päris palju. Võib-olla 20. Mõni päev ei ole üldse,» rääkis Napa. «See on nali muidugi. Sõidad kuus-seitse tundi päevas, siis pead millegi peale mõtlema ka.»

Napa jaoks oli lame maa hea soojendus enne Rocky mägedesse ronimist. «Ma ei ole enne järjest nii pikka reisi teinud,» rääkis ta. Kontides on kerge väsimus, kuid Napa lubas rohkem vereringeharjutusi ja massaaži tegema hakata. «See aitab küll.»

Plaani kohaselt jõuavad jalgratturid idarannikule 9. augustiks. Sealt sõidetakse lennukiga koju tagasi.

Tom Napa ja Mike Risse’i jalgrattaretkel saab silma peal hoida aadressil http://2guyscactus.blogspot.com.

Tagasi üles