Põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk on kindel, et kompetentsikeskuse käivitamisega saab hoo sisse väikeettevõtlus ning suureneb ka inseneride järelkasv.
Põlevkivi kompetentsikeskus soodustab väikeettevõtluse arengut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlevkivi kompetentsikeskuse loomise tähtsaim põhjus oli vajadus panustada senisest enam Ida-Virumaa põlevkivitööstuse valdkondliku oskusteabe arendamisse ja rakendamisse. Juhataja sõnul soodustab see omakorda nii väikeettevõtluse arengut kui kindlustab inseneride järelkasvu. «Lisaks nähti põlevkivisektoriga seotud osapoolte koostöö edendamisel ühe takistusena erapooletu eksperdi puudumist ning vajadust koordineerida edaspidist teadlaste ja ettevõtjate ühistegevust,» lisab Kalle Pirk projekti tausta selgitades.
Arvestades projekti kulukust, ei oleks ilma toetuseta kompetentsikeskuse rajamine nii hõlpsalt läinud. Samas oli vajadus tekkinud juba pikema aja vältel, selle järele väljendasid soovi nii TTÜ Virumaa Kolledž ise, põlevkivitööstuse ettevõtted, teadusasutused kui ka kohalikud omavalitsused.
Mahukas projekt aitab väikeettevõtluse arengule kaasa
Kompetentsikeskuse kogumaksumuseks on 3,6 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu saadakse veidi üle kolme miljoni euro. Ülejäänud osa katavad Tallinna Tehnikaülikool ja TTÜ Virumaa Kolledž oma eelarvest. Ligikaudu pool projekti kogumaksumusest on investeeritud tänapäevaste laborite väljaehitamisele ja sisustamisele.
Projekt sai toetust siseministeeriumi haldusalas olevast kompetentsikeskuste arendamise meetmest. Meedet viib ellu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). EASi Regionaalarengu keskuse direktori Monica Hankovi sõnul toetati projekti, kuna sellel on tähtis roll ettevõtluse arendamisel väljaspool Harju- ja Tartumaad.
Kompetentsikeskuse projekti abil on kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratooriumisse võimalik hankida uued seadmed ning mõelda läbi edasised tegevused. Samuti on käivitatud ettevõtlussuunal inkubatsiooniteenus, korraldatud erinevaid üritusi, millest on osa võtnud ka üliõpilased ehk tulevased insenerid, kellele kompetentsikeskusest otseselt palju kasu on.
Lisaks mainib Kalle Pirk, et teadus- ja uuringusuunal on osaletud eksperdina laiemat huvi pakkuvate uurimistööde läbiviimisel, algatatud uusi projekte koostöös ettevõtetega, pakutud konsultatsiooniteenust ning tutvustatud Eesti põlevkivialast kompetentsi välisriikides. Teadlikkuse ja kommunikatsiooni suunal on aga tähtsündmuseks iga-aastase põlevkivikonverentsi korraldamine, lisaks antakse välja põlevkivi uudiskirja ning tehakse erialaseid seminare, õppereise ja praktilisi koolitusi.
Abi kogu Eestile
Tänu põlevkivile kui riigi rahvuslikule rikkusele on tagatud meie riigi energeetiline sõltumatus. Kalle Pirki sõnul on seetõttu tegu üle-eestilise tähtsusega projektiga. «Põlevkivi kompetentsikeskus on üks lüli struktuuris, mida nimetame põlevkivisektoriks ja selle arengusse panustamine on kahtlemata kasulik kogu meie riigile tervikuna.»
Lisaks on projekt regionaalselt tähtis mitmest aspektist. Esiteks on loodud alus toetamaks töökohtade tekkimist nii ettevõtluses kui teadus-arendusasutustes. Teiseks on tänu kompetentsikeskusele olemas sõltumatu valdkondlikku oskusteavet valdav asutus. Kolmandaks on keskusel oluline roll põlevkiviga seotud info jagaja ja teadlikkuse tõstjana inimeste seas.
Keskuse ettevõtlustegevused on suunatud piirkonna suurettevõtete tulevikuplaanide info koondamisele, kitsa valdkonna õigusteabe seire teenuse pakkumisele ja valdkondliku välisvõrgustiku loomisele. Kindlasti saab sellest kasu väikeettevõtlus põlevkivivaldkonnas, kasvatades ja koondades enamasti just Ida-Viru regioonis tegutsevate ettevõtete tegutsemisindu. Ilma põlevkivi kompetentsikeskuseta selliseid arenguid Ida-Virumaal tõenäoliselt ei toimuks.