Erinevus rikastab – lõpuks ometi

Pannjärve liivakarjäär: 50 aastat tagasi rajatud 390 hektari suurusest rikkalike varudega liivamaardlast ammutatakse kõrgekvaliteedilist kvartsliiva. Suur osa endisest karjäärist on täitunud veega. Mõned kaardid nimetavad seda veekogu ekslikult Pannjärveks. Foto: Priit Pullerits

Ida-Virumaal Kurtna maastikukaitseala järvede vahel seiklemiseks pole vaja niivõrd sitkust, vaid pigem nuputamist, et püsida õigel rajal. See seal rändamise põnevaks teebki.

Naeruväärsuseni korrutatud loosung «Erinevus rikastab» leiab Ida-Virumaal viimaks elulist tõestust. Mitte niivõrd seepärast, et Jõhvist tosin kilomeetrit kagus laiuval Kurtna maastikukaitsealal, kus leiab loendamatul hulgal läbi ja lõhki eesti nimedega paiku (Rääkjärv, Räätsma järv, Särgjärv jne), kohtasin ühel kenal suvelõpupäeval piknikut pidamas arvukalt venekeelsed inimesi.

Peenjärve kaldal julgustasid kaks kala küpsetavat meest vene keeles lahkelt, et võin neist järve taustal pilti teha, kui soovin. Kümmekond minutit hiljem jooksis metsa all vastu suur hundikoer, tehes pisut ähvardavat häält, kuni nähtavale ilmus ka peremees, kes koera karmi käsklusega enda juurde kutsus. Pärast palus vene keeles mitte kaks, vaid lausa kolm korda vabandust, et koer mind hirmutada võis.

Oma erinevusega rikastavalt mõjuvad Kurtna järvede vahel ja mõhnastikul ennekõike siiski sealsed teed ja rajad. Olen kolme viimase suve jooksul sõitnud Eestimaa eri nurkade looduses eri marsruute (ja neid Arteri «Suveretke» rubriigis tutvustanud), aga mitte ühelgi noist pole teeolud olnud nii mitmekesised nagu Kurtna maastikukaitsealal.

Seal on Alutaguse puhke- ja spordikeskuse ümbruses metsa all värske sileda asfaldiga rajad, veidi kaugemal meeldivalt siledad metsavaheteed, mis viivad varem või hiljem tugeva kruusaga, seega kiiretele külateedele. Kõige krooniks on Kurtna matkarada, mida ratturite keeli nimetataks singliks. Ja on see alles kohati singel: Nõmme järve põhjakaldal saab harjutada tasakaalu kitsal ja pööretega laudteel, sealt edasi põhja suunas Kurtna Suurjärve äärde tuleb kolistada piki kraavide ääri kilomeetri jagu üle teravate juurikate.