Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Ligi: Eesti peab liitlastele kahe protsendi kohustust meelde tuletama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusminister Jürgen Ligi Foto: Andres Haabu

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul peab Eesti oma NATO liitlastele pidevalt meelde tuletama kohustus panustada kaitsekulutustesse kaks protsenti SKTst.

Reformierakond peab oma laiapõhjalises julgeolekustrateegia uues versioonis muuhulgas olul kõigi NATO liikmesriikide kaitse-eelarvete suurendamist, eesmärgiga ühtlustada see kahe protsendi SKT tasemel.

Strateegia väljatöötamisel osalev Ligi ütles Postimehele, et ega Eesti siin muud teha ei saagi, kui kahe protsendi kohustust liitlastele pidevalt meelde tuletada.

«Ma usun, et see teema on järgmisel nädalal toimuval NATO tippkohtumisel peaministri jutupunktides sees ja ma olen seda teemat ka ise rahandusministrite kohtumisel jutuks võtnud. See on see, mida me peame liitlastele ja iseendale kogu aeg peame meelde tuletama,» ütles Ligi Postimehele.

Ligi tõdes, et Eesti pole see, kes määrab NATO julgeoleku, vaid NATO määrab Eesti julgeoleku.

«Eesti võib ju panustada kaitsekulutustesse kaks protsenti SKTst, kuid kogu NATO eelarvest on see suurusjärgus mõni promillikümnendik. Promillikümnendike pärast ei maksa üle muretseda, tähtis on, et teised lõpetaksid kärpimise ja saaksid rohkem nägijaks,» lausus Ligi.

Ta nentis, et kahe protsendi SKTst kaitsekultuseks kulutamine on NATO riikide vaheline aumeeste kokkulepe ja kui keegi seda ei täida, siis ei ole selle vastu midagi muud ette võtta, kui sellest rääkimine ja veenmine.

Ligi lisas, et Venemaa praegune tegevus on argument, mis võib kallutada NATO liitlasi kaitsekulutuste suurendamise poole.

«Venemaa on kaotanud Euroopas kõik sõbrad. Võib-olla pole Venemaa suutnud tekitada Euroopas piisavat vastutegevust, sanktsioone ja põlgust, aga armastus on küll kadunud. Isegi Lõuna-Euroopa kommunistide seas on see vähemaks jäänud,» lausus Ligi.

Tagasi üles