/nginx/o/2014/07/11/3193549t1h87a5.jpg)
Võõrtöölistest koduabiliste ja lapsehoidjate soodne palkamine soodustaks meie iivet, kuid idee rakendamisel võib komistuskiviks saada hoopis meie mittetolerantne meelelaad, ütles riigikogu liige Reet Roos (IRL) ettevõtja Priit Alamäe välja käidud lapsehoidjate Aasiast eksportimise ideed kommenteerides.
«Priit Alamäe idee vabastada lapsehoidjad maksudest ja avada tööturg selle koha pealt ka näiteks aasialastele on hea mõte, kuidas tegeleda suhteliselt madala kuluga Eesti iibeprobleemiga. Siiralt loodan, et see idee pälvib ühiskondliku diskussiooni, et jõuda arusaamani, kas Eesti ühiskond oleks selleks valmis,» sõnas Roos.
Praktilise külje pealt ideed analüüsides märkis ta, et esimene osa oleks tehtav ka IRLi välja käidud idee järgi muuta 500 eurot maksuvabaks. «Ettevõtjana olen kindel, et selline muudatus loob töökohti juurde ja seda ka suuremapalgaliste seas. Meie ühetaoline lihtne maksusüsteem on end ära elanud mitmel põhjusel, kuid hoida sellest kramplikult kinni põhjusel «lihtne arvutada» on arvutiajastul, mil arvutusi ei tee enam raamatupidajad kaustikutesse, mittemõistlik.»
«Maksta makse lapsehoidja ja koduabilise eest, kes on sisuliselt võetud elama oma perre, on sama mis topeltmaksustamine ja seega ebamõistlik,» oli Roos Alamäega nõus.
«Samuti leian, et emapalk on Eestis liiga paindumatu. Sellest on saamas samasugune Reformierakonna dogma, mille üle arutamine on justkui keelatud. Kuid me peane siiski vaatama otsa tõele, et paljud emad naaseks tööle varem kui peale poolteist aastat. Kasvõi oma kutseoskuste säilimise tarbeks. Samuti leevendaks koduabilise kergem palkamine lasteaiakoha järjekordade probleemi ning oleks abiks üksikvanemale, kellel pole võimalust lastekasvatamise vastutust kaaslasega jagada,» jätkas Roos.
Kõige suuremat komistuskivi nägi ta Alamäe idee elluviimisel aga hoopis Eesti elanike mittetolerantses meelelaadis. «Kuigi meie iivet selline muudatus ainult soodustaks, jätkub alati inimesi, kes võõramaalasest lapsehoidja poole viltu vaataksid. Aga nagu öeldud: ühiskondliku diskussiooni koht,» sõnas Roos.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)